87-aastane Anatoli Fjodorovitš (nimi muudetud) kurdab: „4. märtsil murti minu korterisse sisse, väänati mul käed selja taha ja saadeti hooldekodusse, ja kõik see toimus politsei valvsa pilgu all. Sel ajal, kui seal viibisin, viidi korterist minema kõik väärtuslik. Kadunud on mu dokumendid, pangakaart, säästud – 50 000 eurot, vanemate väärisesemed, ja kõik isa lahingautasud…” Politsei kinnitusel aga antud loos kuriteo tunnused puuduvad. Mis siis ikkagi tegelikult juhtus – seda uuris MK-Estonia.
Anatoli Fjodorovitš elab ühes Eesti väikelinna kortermajas.
„See kõik on majahalduri kätetöö. Valmistusin remondiks ja hoidsin korteris ehitusmaterjale,“ on pensionär nördinud. „Majahaldurile see ei meeldinud, ta kutsus politsei ja saatis mind hooldekodusse, aga sel ajal, kui mind polnud, röövis minu korteri tühjaks.“
Anatoli Fjodorovitši sõnul veetis ta hooldekodus vähem kui kaks kuud. Koju naastes ei uskunud ta oma silmi. Korteris polnud enam mitte midagi!
„Isegi elektripliit oli kadunud!“ pahandab ta.
Pensionär kirjutas politseisse avalduse ja palus välja selgitada, kuhu kadusid korteris olnud raha ja väärtuslikud esemed.
„Politsei helistas majahaldurile, kes ütles, et võttis selle raha korteri puhastamise eest tasumiseks,“ vahendab eakas mees vestlust. „Tegelikult pole see muidugi mingi puhastamine, vaid rüüstamine! Nagu selgus, nägi korteri puhastamine välja nii: trepikoja ette toodi prügikonteiner ja rõdudelt loobiti sinna kõik minu asjad, riided, jalanõud, väärtuslikud esemed… Ka köögist on kõik viimseni kadunud.“
Ta lisab: „Kui mulle sellest räägiti, helistasin majahaldurile. Selgus, et ta on minu korteri rüüstamisega igati rahul. Kõigile küsimustele vastas ta telefonis vaid, et asjad viidi prügimäele!“
Kõige rohkem pahandab Anatoli Fjodorovitšit see, et ta peab selle kõik veel kinni maksma!
Nagu arvetest nähtub, on ta kommunaalteenuste ja „korteri prügist tühjendamise“ eest võlgu 1464 eurot ning „koristuse“ eest 947,14 eurot.
Pensionär aga ei mõista: „Mind rööviti paljaks, jäeti ilma kogu varast, ja mina, kannatanu, pean selle eest veel maksma?“
Teda teeb murelikuks ka see, et kui ta ei suuda tasuda seda hiigelarvet „prügi“ väljaveo eest oma korterist, annab majahaldur ta kohtusse ja jätab ainsast eluasemest ilma.
„Seejuures on minu pension vaid 625 eurot,“ ohkab Anatoli Fjodorovitš.
„Raha anti üle sotsiaalosakonnale“
Antud korteriühistu esimees, keda Anatoli Fjodorovitš nimetab majahalduriks, kommenteerib olukorda järgmiselt: „See mees on Pljuškin. Ta käib prügikastides sorimas ja korjab prügi, ning on muutnud ka oma korteri prügimäeks. Ta elas sõna otseses mõttes prügikuhja otsas. Lõpuks hakkasid naabrid mulle kaebama haisu ja putukate üle. Kui majas lõhkes toru ja prügi tõttu polnud võimalik leket likvideerida, tuli midagi ette võtta. Probleemi lahendamisse kaasati päästjad ja politsei.“
Tema sõnul veeti korterist välja 11 suurt konteineritäit „prügi“, millest 8 väljaveo eest tasus vald, ülejäänute eest tuleb maksta Anatoli Fjodorovitšil. Vajadusel võib ta paluda esimehelt maksegraafikut.
Esimees eitab suure rahasumma olemasolu korteris: „Mingit 50 000 eurot seal ei olnud. Kui prügi sorteeriti, leiti mitu peidikut kogusummaga umbes 800 eurot. Raha anti üle sotsiaaltöötajale, kes kandis selle tema arvele. Kupüürid olid viletsas seisukorras, kohati näriliste poolt kahjustatud.“
Samuti eitab esimees väärisesemete ja ordenite leidmist pensionäri asjade hulgast: „Seal oli ainult kola ja rämps.”
Küsimusele, miks oli üldse vaja pensionär vägisi hooldekodusse viia ja vara eraomandis olevast korterist välja visata, vastab korteriühistu esimees: „See olukord kujutas endast ohtu talle endale ja ümbritsevatele. See oli tuleohtlik.“
Kommentaar
Key Paju, Rakvere politseijaoskonna eriasjade uurija
Pärast vargusavalduse saamist küsitlesime tunnistajaid, vaatasime läbi patrullide kaamerasalvestised, kes viibisid sündmuskohal mehe lahkumise päeval ning küsisime andmeid asjassepuutuvatelt asutustelt.
Artikli peategelasel on harjumus koguda igasugust prügi, tema eluase on maast laeni täis erinevaid asju. Kuna see põhjustas teistele elanikele mitmeid ebamugavusi – ebameeldiv lõhn, lekked üldkommunikatsioonides, putukakolooniad jne –, võttis korteriühistu mehe äraolekul vastu otsuse ruumide sundkoristuse kohta, et kõrvaldada rikked ja elamist häirivad tingimused.
Koristuse käigus leiti korteri eri paikadest sularaha, kõik see anti panka, mida kinnitavad ka kontoväljavõtted. Osa summast tagastas pank siiski, kuna kupüürid olid putukate poolt liialt kahjustada saanud.
Me ei välista, et kusagil äravisatud asjade hulgas võis olla veel peidetud raha, kuid kuna keegi põhjalikku prügisorteerimist ei teinud, pole võimalik täpselt kindlaks teha, millisest summast jutt käib.
Tegemist on sotsiaalse probleemiga, mida peavad lahendama vastavad teenistused, mitte politsei. Politsei lõpetas varguse osas menetluse kuriteo koosseisu puudumise tõttu.
Kommentaar
Igor Aleksin, Progressor Õigusbüroo jurist
Iga inimese kodu on Eestis põhiseadusega (§ 33) otseselt kaitstud. Seejuures pole seaduse seisukohast tähtis, kas tegemist on korteri või eramajaga, kas see on inimese omand või üüripind. Koju võib siseneda vaid juhul, kui seadus seda võimaldab. Isegi üürileandja ei tohi oma võtmega üüritud korterit avada ja sinna siseneda ilma üürniku loata.
Omand on samuti põhiseadusega (§ 32) otseselt kaitstud ja puutumatu. Kellelgi pole õigust teha kolmanda isiku varaga toiminguid ilma tema loata, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Omandiõigust eeldatakse, kui inimene valdab asja, st asi on tema vahetu kontrolli all (Asjaõigusseadus, § 82 lg 1).
Prügimäele visatud asi muutub peremehetuks. Inimene, kes võtab selle asja endale ilmse sooviga saada selle uueks omanikuks, saab selleks seaduse alusel (Asjaõigusseadus, § 96 lg 1) ning sellele asjale laieneb põhiseadusega sätestatud omandikaitse.
Oluline on mõista, et „prügi“ on äärmiselt subjektiivne mõiste. Asi võib olla ühe inimese silmis näotu, kasutu, kulunud ja pöördumatult katki, teise silmis aga väärtuslik.
Korterielanikul (omanikul) on õigus kasutada korterit sihtotstarbeliselt – sealhulgas hoida seal oma vara, kui see ei ole vastuolus seadusandlusega. „Prügi“ hoidmist seadus eraldi ei reguleeri, kuid korteriomanik (sealhulgas üürnik) on kohustatud hoiduma tegevusest, mille mõju teistele korteriomanikele ületab tavapärase mõju (Korteriomandi- ja korteriühistuseadus, § 31 lg 1 p 1). Selle määratluse alla kuulub ka ebameeldiv lõhn, mis levib ühest korterist teistesse.
Kui ühest korterist hakkab naaberkorteritesse levima ebameeldivat lõhna, on omanikel mitu viisi hooletu naabri mõjutamiseks.
Esiteks võib iga mõjutatud naaber pöörduda kohtusse oma kohustusi rikkuva naabri vastu ja nõuda omandiõiguse rikkumise lõpetamist (Asjaõigusseadus, § 89). Positiivse tulemuse korral peab naaber tegema nii, et ebameeldiv lõhn ei leviks konkreetsest korterist väljapoole. See ei tähenda tingimata kohustust prügi ära visata. Omanikul on õigus rakendada muid meetodeid – näiteks isoleerida korter lõhnade leviku vastu.
Samuti võivad korteriühistu liikmed võtta vastu otsuse „probleemse“ korteri sundvõõrandamise kohta. Sel juhul on inimesel 3 kuud aega korteri iseseisvaks müümiseks, pärast selle tähtaja möödumist võib ühistu (või iga ühistu liige) pöörduda kohtusse ja nõuda sundvõõrandamist kohtu kaudu. Positiivse tulemuse korral müüb kohtutäitur naabri korteri maha.
Kuid mitte ühelgi neist juhtudest ei tohi naabri korterisse siseneda ilma tema loata.
Samuti puudub korteriühistul õigus korraldada prügi väljavedu naabri korterist ilma tema nõusolekuta. Kodu ja omand on puutumatud. Kuni „prügi“ on konkreetse inimese valduses, on tegemist omandiga ja seda ei saa ära võtta ilma omaniku nõusolekuta või seadusliku aluseta, mis antud juhul puudub.
Teoorias võiks öelda, et prügi ära visates tegutses korteriühistu käsundita asjaajajana, mis annaks õiguse esitada naabrile arve prügi väljaveo eest (Võlaõigusseadus, § 1023 lg 1 ja § 118 lg 1). Kuid käsundita asjaajamise korral saab nõuda kantud kulude hüvitamist juhul, kui on täidetud teatud tingimused.
Antud juhul pole ükski tingimus täidetud. Inimene ei kiitnud „prügi“ väljaviskamist heaks, seda ei tehtud tema huvides, seda ei tehtud avalikes huvides, kuna korteriühistu tungis ebaseaduslikult eluruumi ja viskas tema vara välja.
Korteriühistu võib esitada arve prügi väljaveo eest, kuna seadus seda ei keela. Siiski on pensionäril täielik õigus jätta see arve tasumata. Kuna tal puudub kohustus prügiveo eest maksta, ei saa ta seetõttu ka oma korterist ilma jääda.
Ta ei riku kohustusi korteriühistu ees, mistõttu ühistu ei saa algatada korteri sundvõõrandamist. Samuti pole ühistul õigust nõuda arve tasumist.
Kui korteriühistu peaks siiski kohtusse pöörduma, peab pensionär oma õiguste kaitseks palkama juristi, ja sel juhul peab ühistu hiljem kandma kõik tema menetluskulud kohtuasja ajamisel, millele lisanduvad ka viivised.
Vaidlusi selle üle, kas minema veeti väärtuslikke asju või mitte, saab vältida eelkõige hoidudes põhiseaduse rikkumisest ja omavolist.
