Ressursside säästmise teema on pimeda ja külma aja eel aktuaalsem kui kunagi varem. Pealegi prognoosib Eesti Energia elektrihinna tõusu. Kuidas kulusid kokku hoida, rääkisid MK-Estoniale spetsialistid.
Sellest, kui oluline on külma kliimaga riigi jaoks elektrienergia ratsionaalne kasutamine, on Eestis mõelnud ilmselt igaüks, kes on pidanud talvel kütte ja valguse eest maksma. Põhiosa aastasest tarbimisest langeb kütteperioodile, mistõttu sõltuvad kodude energiatõhususest ja olmeharjumustest mitte ainult elektrikulud, vaid ka kogu riigi energiasüsteemi stabiilsus.
November hakkab lõppema, päevad muutuvad märgatavalt lühemaks ja termomeetrinäit langeb üha madalamale – see kõik viib paratamatult tarbimise kasvuni. Talvel kordub Eesti Energia kinnitusel tavapärane skeem: hommikuti ja õhtuti on tariifid tipus, samas kui päevased ja öised hinnad püsivad suhteliselt madalad, teatas 6. novembril ETV+ uudistesaade “Aktuaalne kaamera”.
Nii olid eelmise aasta novembris hommikused tariifid (kella 07:00–09:00 vahel) keskmiselt ligi 50% kõrgemad kuu keskmisest määrast. Õhtustel tundidel (16:00–18:00) aga lausa 65% kõrgemad.
Eesti Energia soovitab tarbijatel turul toimuvat hoolikalt jälgida ja vajadusel kaaluda üleminekut fikseeritud hinnaga paketile, et kaitsta end järskude hinnakõikumiste eest.
Pime + külm = suured arved
Talveajale üleminekuga algab Eestis pime aeg varem ning õhtune ja öine pimedus kestab keskmiselt kella 16:30-st 8:30-ni. Uuringute kohaselt toob varasem hämardumine kaasa suurema elektritarbimise kodudes, kuna õhtustel tundidel on vajadus valgustuse järele suurem. Koormus elektrivõrkudele kasvab peamiselt ajavahemikus 16:30–20:30, mil enamik inimesi jõuab töölt koju ning asub valgustust ja kodutehnikat kasutama.
Sageli võib kuulda kurtmist, et kui Eesti jääks aastaringselt suveajale, algaks õhtune pimedus hiljem ja kodune elektritarbimine oleks keskmiselt väiksem. Kuid see muudaks pimedamaks hommikud, mis võiks veidi suurendada energiakulu hommikutundidel, eriti nende jaoks, kes tõusevad vara tööle või kooli.
Üldiselt oleks mõju elektrienergia kogutarbimisele pigem mõõdukas, kuid õhtuse tipu nihkumine hilisemale ajale võiks vähendada võrgukoormust „kuumadel“ tundidel pärast tööpäeva lõppu. Jääb üle vaid oodata, millal Euroopa (ja koos sellega ka meie) loobub sellest regulaarsest flashmob’ist talve- ja suveajale üleminekuga.
Seniks aga pole meil muud võimalust elektrikulude vähendamiseks kui seda mõistlikult tarbida, ja eelkõige tuleks üle vaadata oma olmeharjumused, mis võivad salamisi meie taskust senti sendi haaval välja tõmmata.
Harjumuspärased kulud
„Talvel suureneb elektrienergia tarbimine eelkõige kütteseadmete, soojapuhurite, põrandakütte ja elektriliste soojaveeboilerite kasutamise tõttu,“ ütleb Elektrilevi tööohutuse üksuse juht Tarvi Viisalu. „Suur osa energiast kulub ka toasooja hoidmisele – näiteks elektriradiaatorite või soojuspumpade tööle. Samuti tõuseb tarbimine valgustuse, jõulutulede ja köögiseadmete (ahi, pliit, veekeetja) kasutamise tõttu.“
Igapäevastest harjumustest mõjutab tema sõnul tarbimist enim see, kui seadmeid hoitakse pidevalt vooluvõrgus või ooterežiimil, kasutatakse pikendusjuhtmeid mitme võimsa tarbija ühendamiseks või jäetakse valgustid põlema ka ruumides, kus kedagi ei ole.
„Toatemperatuuri langetamine ühe kraadi võrra hoiab kokku kuni 10% kütteenergiast. Ka kodumasinatel on oma roll, A energiamärgisega (varasem A+++) kodumasinate elektrikasutus on oluliselt väiksem mh külmikute, kuivatite ja pesumasinate puhul,“ lisab Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.
Säästmise tuhinas teevad inimesed aga sageli vigu, mis kasu asemel toovad hoopis rohkem kahju ja lisakulutusi. Professori sõnul püütakse tihti kokku hoida akende ja muude õhulekkekohtade tihendamisega, mis töötab hästi kui kodus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Kui sellist süsteemi pole, siis võib õhuvahetus otsa lõppeda ning tekkida niiskuse kondenseerumine ja hallitus külmematele pindadele.
Seega ventilatsiooni arvelt energiat kokku hoida ei tohi, sest see mõjub halvasti enda ja maja tervisele.
„Hoone soojustus, õhupidavus ja ka ventilatsiooni soojustagastus mõjutavad kõige rohkem kütteenergia vajadust,“ rõhutab professor Kurnitski. „Samas nõuab nende parandamine suuri remonditöid, mille tõttu tavaliselt alustatakse soojuspumpade paigaldamisest, mis võrreldes elekterküttega tagab 2-3 kordse kokkuhoiu. Põhjalikuma renoveerimise käigus on mõistlik parandada ka hoone soojustust ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioon. Efektiivne soojusallikas, st maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump on vajalik kõikidel juhtudel.“
Energiavampiirid
Elektrilevi tööohutuse üksuse juht Tarvi Viisalu ütleb, et täpsed andmed selle kohta, kui paljud majapidamised kasutavad vananenud kodutehnikat, puuduvad, kuid hinnanguliselt kasutab kuni kolmandik majapidamistest (eriti maapiirkondades ja vanemates majades) üle 10 aasta vanust tehnikat.
Sellised seadmed tarbivad sageli 30–50% rohkem elektrit kui uued energiatõhusad mudelid ning võivad olla ka ohutusrisk — eriti kui juhtmed või ühendused on kulunud. Samas võib vanade seadmete väljavahetamine vähendada elektriarvet hinnanguliselt 20–30%, ütleb Viisalu.
„Tuleohutuse vaatest on mõistlik vältida vanade alumiinium- ja vaskjuhtmete ühendusi ning lasta vajadusel elektrikilp üle kontrollida,“ soovitab Elektrilevi esindaja.
Igal elektriseadmel on nimivõimsus – see on keskmine näitaja, mis võib erinevates tingimustes muutuda. Kuid jutt käib ainult elektritarbimisest seadme töö ajal. Samas tarbib elektrit ka vooluvõrku ühendatud tehnika, isegi kui see on „välja lülitatud“.
Energiaettevõtte Enefit uuringu kohaselt võib ooterežiimil olevate seadmete elektritarbimine moodustada lausa 10–15% elektriarvest. Tänapäevastes korterites võib sageli olla umbes 20 seadet, mis on ööpäevaringselt nn „unerežiimil“ ja tarbivad energiat 365 päeva aastas.
Isegi kui televiisorit, mikrolaineahju, pesumasinat või muud tehnikat ei kasutata, kuid pistik on seinas, jätkab see voolu tarbimist. Mõnikord annab sellest märku põlev indikaator või elektrooniline kell, teinekord aga väliseid märke polegi.
Uurijad tegid kindlaks, et varjatud tarbimise rekordit hoiab Wi-Fi ruuter. Kui lülitada see välja kasvõi ööseks või kodust eemalviibimise ajaks, võib sääst ulatuda 86 kWh-ni aastas.
Teisel kohal on mängukonsoolid: need tarbivad kuni 43 kWh aastas isegi siis, kui neid ei kasutata.
Kolmandat kohta jagavad mikrolaineahi ja nõudepesumasin: nende „liigne“ tarbimine on umbes 26 kWh aastas.
Kui lisada siia arvuti, monitor, televiisor ja pesumasin, ulatub potentsiaalne energiasääst juba 222 kWh-ni aastas. Ja seejuures pole veel arvestatud paljusid väiksemaid seadmeid, mis samuti märkamatult elektrit kulutavad.
Seetõttu soovitavad spetsialistid vooluvõrgust eemaldada tehnika, mida pidevalt ei vajata. On arusaadav, et teleri või ahju pistiku väljatõmbamine iga kord on ebamugav, kuid on olemas eraldi lülitiga pikendusjuhtmed ja adapterid – need võimaldavad ühe vajutusega vooluvõrgust eemaldada mitu seadet korraga.
Samuti on olemas “nutikad” pistikupesad, mida saab programmeerida toidet kindlatel kellaaegadel välja lülitama.
Pakett loeb
„Börsihinnaga seotud pakettide omanikel tasub kodumasinate kasutamist võimalusel nihutada odavama elektri ajale,“ märgib TalTechi professor.
Elektrilevi esindaja aga selgitab: „Mõistlik on tähelepanu pöörata hinnapakettide sellele, mis tingimustel on lepingud sõlmitud ja kas valitud paketid on kõige soodsamad arvestades tarbimisharjumusi. Näiteks kui tarbija kasutab paketti, milles on eraldi nii päeva- kui ööhind, siis tasub kasutada enam energiat tarbivaid seadmeid ööhinna ajal. Ööhind kehtib nädalavahetusel kogu ööpäeva. Kui elektripakett on elektribörsi põhine, siis on mõistlik kasutada suurema tarbimisega seadmeid kui börsihind on madalam. Võrguteenuse paketi osas on kord aastas mõistlik üle vaadata, kas kasutad jätkuvalt soodsaimat paketti. Seda on mugav teha ettevõtte kodulehel iseteeninduses, kus on võimalik paketivahetus vajadusel ära vormistada.“
Rääkides uuendustest ja tehnoloogiatest, mis on koduse energiasäästmise seisukohalt kõige perspektiivikamad, märgib professor Kurnitski: „Kütte ja muu tarbimise juhtimine odavama elektri ajaks on nt uuemate soojuspumpadega või vanematele börsimoodulit paigaldades võimalik. Samuti oma päikeseelektri tootmise ja salvestamise süsteemid. Kõige väiksema energiakulu toovad siiski soojuspumbad ja hea soojustus.“
Kodumasinate müüjate sõnul püüavad kaasaegsed tootjad vähendada seadmete energiatarbimist ilma nende funktsionaalsust kahjustamata. Enamik kodumasinaid läheb mittekasutamisel automaatselt säästurežiimile (eco) ja tarbib elektrit minimaalselt.
Paljud tooted on juba varustatud sisseehitatud akudega, millest piisab kasutamiseks mitme päeva või isegi nädala jooksul pärast laadimist.
Kõige rohkem energiat kulub aga pidevalt töötava tehnika tööks – näiteks elektriradiaatoritele. Paljudes majades on need peamiseks ning vahel ka ainsaks soojusallikaks, mistõttu nende asendamine millegi kokkuhoidlikumaga on sageli võimatu.
Pühade–eelne valgusefestival
Detsember on kõige pimedam kuu ja inimesed armastavad kaunistada oma eluruume ja kontoreid jõulutuledega. Juba varsti ehivad mitmevärvilised tuled enamikku meie riigi majade akendest ning kaubanduskeskustes on raske mitte märgata säravaid pühadekaunistusi. Sageli on tegemist Hiina toodanguga, kus tootjad võivad juhinduda oma kvaliteedistandarditest, mis ei pruugi alati Euroopa omadega kattuda. Kui ohutud ja säästlikud need on?
Elektrilevi tööohutuse üksuse juht Tarvi Viisalu kinnitab, et kui jõulutuledel on CE-märgis ja need on mõeldud siseruumides või välitingimustes kasutamiseks vastavalt juhendile, on need üldjuhul ohutud.
„Märgistuseta tooted tundmatutelt tootjatelt võivad olla tuleohtlikud: nende juhtmed võivad kuumeneda üle, ühendused on ebakvaliteetsed ning kaitseklass puudulik,“ nendib Viisalu. „Energiatõhususe mõttes on LED-tulukesed oluliselt säästlikumad kui vanad hõõglampidega dekoratsioonid — kuni 10 korda väiksem energiatarve.“
Millise teenusepakkuja fikseeritud pakett on soodsam?
Näitena on võetud korter kortermajas tarbimisega 2600 kWh aastas (keskmiselt 217 kWh kuus), päeva ja öö tarbimine 50% / 50%.
Fikseeritud pakettide puhul garanteerib elektrimüüja elektrihinna kogu lepingu kehtivusajaks ja kannab hinnakõikumiste riski. Riski tõttu on need paketid pikas perspektiivis kallimad kui börsipaketid. See sobib tarbijatele, kellele on oluline teada elektrihinda ette.
Allikas: https://elektrihind.ee/
Huvitav
Sügisel kasvab tähelepanu energiasäästmise teemale kogu maailmas. Igal aastal tähistatakse 21. oktoobril ülemaailmset energiasäästu päeva – see on 2012. aastal Maailma Energiafoorumi algatatud initsiatiiv, mida toetavad ettevõtted, asutused ja kodanikud üle kogu maailma. 11. novembril on aga rahvusvaheline energiasäästu päev, mis asutati haridusprogrammi SPARE algatusel.
Kasulikud nõuanded
Soovitused energiasäästmiseks eratarbijatele:
▪ kasutage säästlikke LED-lampe ja kaasaegseid kodumasinaid;
▪ hooldage regulaarselt elektrijuhtmestikku, et vältida ülekuumenemist ja tulekahjusid;
▪ lülitage seadmed välja, kui te neid ei kasuta;
▪ eemaldage laadijad vooluvõrgust, kui neid ei vajata;
▪ jälgige, et pikendusjuhtmed ja pistikupesad poleks üle koormatud.
Need meetmed aitavad säästa energiat ning ennetada elektriõnnetusi ja tulekahjusid, mis on Eestis iga kolmanda põlengu põhjuseks.
Allikas: Elektrilevi
Huvitavaid fakte energiasäästmisest
Üks ooterežiimil sülearvuti tarbib energiakoguse, mis on võrreldav mitme nutitelefoni laadimisega.
Maailmas kulub igal aastal 500 miljoni barreli nafta ekvivalendina energiat lihtsalt tühjade kontorite valgustamiseks.
Mesilased on looduses esimesed energiasäästu meistrid, nende tarud on looduslikult isoleeritud, säilitades soojust.
Esimene päikesepaneel ilmus 1954. aastal. Praegu säästab päikeseenergia kasutamine planeeti 1,5 miljardist tonnist CO2-st aastas.
Allikas: rahvusvahelise energiasäästu päeva konverentsi materjalid.
Teadmiseks
Näited, kui palju võib vana tehnika väljavahetamine elektriarvet vähendada:
▪ vana külmik või sügavkülmik – uus A-klassi seade: kuni 100 € aastas säästu;
▪ vana elektripliit või ahi – kaasaegne induktsioonpliit: kuni 15–20% väiksem energiakulu;
▪ tavaline pesumasin – inverter-mootoriga energiatõhus mudel: kuni 25% väiksem energiatarve;
▪ hõõglambid – LED-valgustid: kuni 80–90% väiksem energiakulu.
Rahaküsimus
Kõige tõhusamad meetmed kulude vähendamiseks
Eratarbijad saavad energiakadu vähendada näiteks:
▪ vahetades vana ebatõhusa kodutehnika A-klassi seadmete vastu;
▪ tõstes hoonete energiatõhusust (seinte, akende ja uste soojustamine);
▪ kasutades nutikaid taimereid ja termostaate tarbetu kütte ja valgustuse vältimiseks.
Allikas: Elektrilevi.
Oluline!
Ohutuseeskirjad jõulutulede ja -kaunistuste kasutamisel:
▪ mitte ühendada mitut pikendusjuhet järjest;
▪ mitte kasutada siseruumide tulesid välitingimustes;
▪ vältida kahjustatud juhtmete ja katkiste korpuste kasutamist;
▪ lülitada tuled välja ööseks ja/või kodust lahkudes.
„Need lihtsad ettevaatusabinõud vähendavad nii elektrikulu kui ka tulekahjuohtu, mis on Eestis üks peamisi talviseid riskitegureid,“ rõhutab Viisalu.
