Mul on selline küsimus. Mu tudengist poeg üürib praegu korterit ahjuküttega majas. Eluaseme valis ta ise, et saaks jalgsi ülikoolis käia. Palusin tal korteriomanikult uurida, millal seal viimati korstnapühkija käis ja kas ahju kohta on olemas tuleohutusakt. Tean, et selline dokument peab olemas olema, sest eelmisel suvel koostas ja väljastas kutseline korstnapühkija meile suvila kohta sellise akti, kirjutab lugeja Marina Jõhvist.
Poja sõnul ütles omanik, et ei mäleta, millal korstnapühkija kutsus, ja mingit akti tal ilmselt pole. See tegi mind murelikuks.
Tahaksin teada, kui tihti tuleb korstnate seisukorda kontrollida? Kogunenud tahm võib ju kergesti süttida.
Toimetuselt:
„Nõuetekohaselt hooldamata või suisa unarusse jäetud korstnad põhjustavad igal aastal hulgaliselt õnnetusi. Eelmisel aastal toimus tahmapõlengute või kütteseadmete rikete tõttu 260 intsidenti. Tänavu sügise keskpaigaks on selliseid juhtumeid registreeritud juba üle 200,“ märgitakse Päästeametis.
Tuleohutuse seadus nõuab ehitiste ja küttesüsteemide kasutamise nõuete täitmist, et kaitsta elu, vara ja keskkonda.
Selleks, et kütteseadmed annaksid sooja ega kujutaks endast ohtu, soovitatakse neid puhastada kaks korda aastas (kui need on pidevas kasutuses) ja üks kord aastas, kui tegemist on hooajaliste süsteemidega.
Eramajades võib korstnaid puhastada ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemi kontrollima kutseline spetsialist. Korter- ja ridaelamutes soovitavad spetsialistid kõigi kütteseadmete iga-aastast puhastamist.
Päästeameti meelespea:
▪ Jälgida, et hoone korsten ja tahmalõõrid oleksid puhtad ja pragudeta – see on teie kohustus.
▪ Just teie vastutate selle eest, et elektrijuhtmestik ja elektrilised kodumasinad teie kodus oleksid terved ja töökorras.
▪ Suitsuandur aitab avastada tulekahju algstaadiumis. Paigaldage ka vingugaasiandur.
▪ Keelatud on jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) järelevalveta.
▪ Ärge soojendage külmunud torustikku lahtise leegiga.
