Riigil on plaan järgmise aasta sügisest kaotada õppelaenude taotlemisel käendaja ja tagatise nõue, kirjutab BNS.
Neljapäeval valitsusse jõudev eelnõu valmistab ette õppelaenureformi, mis muudab õppelaenu tudengitele senisest kättesaadavamaks. Reformi keskmes on õppelaenu tingimuste leevendamine ning süsteemi ajakohastamine praegustele vajadustele vastavaks.
Olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine alates 2026. aasta septembrist. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist, mis teeb õppelaenu võtmise võimalikuks ka neil noortel, kellel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida.
Eelnõu kohaselt muutuvad soodsamaks laenutingimused: intressimäär langeb ning riik tagab pankadele edaspidi kommertsintressi kuni 1,5 protsenti + 6 kuu euribor aastas. Praegu kehtib piir 3 protsenti + 6 kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, 2025/2026. õppeaastal kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Oluline muudatus on ka tagasimakseperioodi pikendamine. Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis tulevikus pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Pikem periood tähendab väiksemaid igakuiseid makseid ja leevendab lõpetajate majanduslikku koormust.
Reformi ettevalmistamisel on arvesse võetud, et praegu kasutab õppelaenu keskmiselt ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk ainult neli protsenti potentsiaalsetest laenusaajatest. Neist omakorda ligi kaheksa protsenti võtab laenu välismaal õppimiseks.
Õppelaene väljastavad Swedbank ja LHV intressimääradega vastavalt 1,99 protsenti + 6 kuu euribor ja 1,95 protsenti + 6 kuu euribor.
