Eestis jõuab vaid 45 protsenti elektroonikaromudest kogumispunktidesse, ülejäänu seisab kodudes või maandub segaolmejäätmete hulgas, mistõttu jääb suur hulk kriitilisi maavarasid ja muid metalle ringlusse võtmata, vahendab BNS Kliimaministeeriumi teadet.
“Elektroonikaseadmete hulk Eesti majapidamistes aina kasvab – viimase kuue aastaga on aastas turule toodud elektroonikaseadmete maht kahekordistunud. Samal ajal kogutakse kokku vaid veidi alla poole kõigist elektroonikajäätmetest ning vaid veerand väikeseadmetest. See tähendab, et kaotsi läheb väga suur hulk erinevaid väärtuslikke kriitilisi toormeid, mida oleks tegelikult võimalik kasutada uute toodete valmistamisel ning sellega väheneks vajadus maapõuest aina uusi maavarasid kaevandada,” ütles kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason.
Igas kodus seisab hinnanguliselt 4-5 kilo kasutusest välja langenud seadmeid ühe inimese kohta. Lisaks on probleem, et Eesti inimesed viskavad aastas tavaprügi hulka umbes 4000 tonni elektroonikajäätmeid.
“Kõige suurem mure on väikeelektroonikaga, sest laadijaid, mänguasju, fööne, jõulutulesid ja muid väiksemaid seadmeid on lihtne tavaprügi hulka sokutada. Seda ei tohi siiski teha, sest elektroonikaromud sisaldavad ka ohtlikke materjale, mistõttu on nende eraldi kogumine ja asjatundlik käitlemine väga oluline,” märkis Otsason.
Elektroonikajäätmete teket saab igaüks kergesti vähendada. Paljude seadmete ostmise asemel tasub neid hoopis rentida. Uut seadet valides tasub eelistada kvaliteetsemaid ja parandatavaid seadmeid. Ka uued euroliidu nõuded toetavad seda – nii peavad tootjad alates tänavu juunist tagama nutitelefonidele ja tahvelarvutitele varuosad vähemalt seitsmeks aastaks ja tarkvarauuendused viieks aastaks.
Seadmeid võiks kasutada nende eluea lõpuni, mitte vahetada toimivaid seadmeid pidevalt uute ja moodsamate mudelite vastu. Kui seadmed lakkavad töötamast, tasub viia need parandustöökotta – tihtipeale on remont ka soodsam kui uue seadme ostmine. Euroopa Keskkonnabüroo andmetel võib ainuüksi Euroopas pesumasinate, tahvelarvutite, tolmuimejate ja nutitelefonide eluea pikendamine ühe aasta võrra vähendada süsinikuheidet ligikaudu 4 miljoni tonni võrra aastas, mis on võrreldav kahe miljoni auto aastase heitmega.
Elektroonikajäätmeid saab üle anda jäätmejaama, kogumispunkti või tagastada müügikohta. Väikeelektroonikat peavad võtma vastu kõik elektri- ja elektroonikaseadmete müüjad, piiramatus koguses saab neid tasuta tagastada suurematesse elektroonika- ja ehituspoodidesse sõltumata sellest, kust seade on ostetud. Samuti leiab kogumiskaste toidupoodidest ja kaubanduskeskustest.
Rohkem praktilisi nõuandeid elektroonikajäätmete tekke vähendamiseks ja nende äraandmise võimalustest leiab kliimaministeeriumi kodulehelt.
Laupäevast kuni novembri lõpuni tähistab kogu Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat, mis juhib seekord tähelepanu elektroonikajäätmete aina kasvavale keskkonnamõjule ja kutsub inimesi üles oma tarbimisharjumusi muutma.
Jäätmetekke vähendamise nädalast võtavad lisaks kliimaministeeriumile osa erinevad organisatsioonid, koolid ja avaliku sektori asutused üle Eesti. Ülevaate kõigist algatustest ja osalejatest leiab Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala kodulehelt.
