Eestis praegu ainus kliinilise mikrobioloogia lisaerialaga laborimeditsiini arst-resident Anne Must prognoosis, et viie kuni kümne aasta pärast tuleb Eesti haiglates nakkushaiguste diagnostikast personali puuduse tõttu loobuda, kirjutab BNS.
Eestis saadav erialane ettevalmistus ei vasta Musta sõnul rahvusvahelistele standarditele ning Eesti laboriarsti diplom ei ole Euroopas tunnustatav kliinilise mikrobioloogi diplomina, mis loonud olukorra, kus laborimeditsiin on üks kõige ebapopulaarsemaid residentuurierialasid.
„Aastatel 2014-2025 on lisaerialaga laborimeditsiini residentuuri esitatud kokku kolm avaldust, kuigi igal aastal on välja kuulutatud üks koht ning enamusel aastatel ka järelkonkurss,” tõdes Must. „Sisuliselt ei ole 11 aastat lisaerialaga residentuuri tootnud ühtegi spetsialisti ning vanemad kolleegid hakkavad järjest pensionile minema,” lisas ta.
Ta pidas reaalseks, et viie kuni kümne aasta pärast tuleb Eesti haiglates infektsioonhaiguste diagnostikast loobuda, sest enam ei ole personali. „Samal ajal kasvab resistentsete mikroobide osakaal kogu maailmas, suureneb immuunsupresseerivat ravi saavate patsientide hulk, elanikkond vananeb, levivad pandeemiad. Nende väljakutsetega toimetulekuks ei piisa ainult masinatest ega usinatest laborantidest, eriarstlik kompetents on mikrobioloogialaboris vältimatult vajalik,” leidis Must.
Ta soovib sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas teada, kas kas ministeerium on selle riskiga arvestanud ja kas residentuuri vastuvõtu planeerimisel on seda arvesse võetud ja riigil on plaan B, kuidas tagada Eesti tervishoiusüsteemi ja nakkushaiguste diagnostikavõimaluste toimepidevus siis, kui kliinilisi mikrobiolooge enam ei ole.
