Alates 2026. aasta jaanuarist ootavad Eesti tasuta juriidilise nõustamise süsteemi ees radikaalsed muudatused: inimestele pakutakse juristiga otse suhtlemise asemel võimalust pöörduda vestlusroboti poole. Justiitsministeerium kinnitab, et virtuaalne abiline laiendab juurdepääsu õigusalasele teabele ja muudab selle kõigile tasuta kättesaadavaks. Inimõiguste eest seisjad aga hoiatavad: tuhanded inimesed, eelkõige eakad ja vähekindlustatud, võivad keerulistest elusituatsioonides jääda tegeliku abita. MK-Estonia uuris, kes sellest uuendusest võidab ja kes kaotab.
Mitu aastat on Eestis toiminud esmase õigusnõustamise süsteem, mida riik osaliselt rahastas. Tasuta juriidilist abi võisid saada kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine sissetulek oli kuni 1200 eurot kuus (bruto). Laste õigustega seotud pereasjades oli sissetulekupiir kõrgem – kuni 2000 eurot.
2026. aasta jaanuarist aga kõik muutub. Justiits- ja Digiministeeriumis otsustati, et tegelik vajadus õigusabi järele on palju laiem – sellest annavad tunnistust sageli korduvad küsimused, millega inimesed igapäevaselt pöörduvad.
Ministeerium otsustas õigusnõustamisteenust kaasajastada (pole ime, sest tegu on ju ka digiarengu eest vastutava ministeeriumiga) juturoboti ehk tehisintellektil põhineva virtuaalse assistendi abil – sisuliselt on tegemist programmiga, mis on mõeldud kasutajatega suhtlemiseks.
Justiitsministeeriumi idee kohaselt hakkab vestlusrobot kiiresti ja kompetentselt vastama korduma kippuvatele juriidilistele küsimustele.
Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta hindab ideed optimistlikult: tema sõnul on teenuse peamine eelis see, et see muutub kättesaadavaks kõigile.
„Kui varem kehtis sissetulekupiirang, siis nüüd saavad teenust kasutada kõik Eesti elanikud. Kusjuures teenus saab olema täiesti tasuta,“ rõhutab Pakosta.
Nagu minister selgitab, on juriidilise juturoboti põhja välja töötanud Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) ning seda on testitud juba muudeski valdkondades ning pidevalt edasi arendatud.
Praegu käib Pakosta sõnul viimane lihv selles osas, et juturoboti vastused oleksid lihtsas ja arusaadavas keeles – sõltumata kasutaja vanusest või varasemast teadmispagasist.
Lisaks, nagu Justiitsministeeriumis märgitakse, loovad arendajad juturoboti kasutamiseks ka selge juhendi.
Kes koolitab robotit?
„Õigusalane juturobot tugineb Riigi Teatajas avaldatud ajakohastele õigusaktidele. See tähendab, et vastuste koostamisel võtab juturobot arvesse ainult kehtivat õigust (seadused ja määrused). Nii tagame, et vastused on juriidiliselt korrektsed ja usaldusväärsed. Lisaks vaatavad vastuseid regulaarselt üle ka juristid ning juturobotit täiendatakse vajadusel jooksvalt,“ kinnitab minister.
Samuti tuletab ta meelde, et lisaks juturobotile on inimestel endiselt võimalik tutvuda www.juristaitab.ee veebilehel avaldatud infoga.
„Seal on kergesti arusaadavad vastused korduma kippuvatele õiguslikele küsimustele,“ leiab Pakosta, „ning võimalus esitada lühike küsimus ka otse juristile.“
Ilma kohtuta
Millistele esmase õigusabi süsteemi töö analüüsi käigus tehtud järeldustele ministeerium sellise revolutsioonilise otsuse tegemisel siiski tugines?
Justiitsministri sõnul ei puudutanud statistika kohaselt märkimisväärne osa küsimustest, mis viimastel aastatel nõustamistele laekusid, eranditult õiguslikke probleeme.
„40% väikese sissetulekuga inimeste küsimustest olid suuremas osas perekonnaasjade, enamasti lastega seotud küsimused. Kuid need ei ole tegelikult oma iseloomult õiguslikud küsimused, vaid laste parimate huvide kaitsmise küsimused,“ selgitab Pakosta.
Tema arvates on lapsele palju parem, kui tema üle käiv vanematevaheline vaidlus algab lastekaitsja juures lahendusi otsides.
„Vanemate õigusvaidlus laste üle halvendab laste vaimset ja isegi füüsilist tervist – ja just seetõttu on näiteks Põhjamaades selge suund juristide asemel lastekaitsjate poolse vahendamise ja lepitamiseni jõudmiseks. Seda, et robinal elatist nõudma minek pole alati parim lahendus, näitab ka see, et Eestis on elatisvõlg kasvanud pealt 120 miljoni euroni,“ arvab Pakosta.
Ta märgib ka, et lastekaitsja nõu ning abi on kõigile täiesti tasuta.
Võlgade ja töö valdkond
Teisel kohal pöördumiste arvu poolest on võlgadega seotud küsimused.
Selles osas rõhutab justiitsminister, et kohalike omavalitsuste juurde on loodud võlanõustajate võrgustik, kust saab lisaks õigusnõule ka abi, kuidas “võlaspiraalist” välja saada.
Kolmas küsimuste grupp puudutab tööõigust. Pakosta tuletab meelde, et Tööinspektsioonil on suurepärane tasuta nõu andvate juristide meeskond, kuhu inimene saab väga mugavalt ja tasuta pöörduda.
Erilist tähelepanu pöörab minister ka notarite rollile: „Eakatel inimestel soovitan kindlasti pöörduda näiteks testamendi küsimuses kohe ja otse notari poole, ning liikumistakistuse korral saab notari isegi koju kohapeale tellida.“
Erivajadustega inimestele
Nagu Justiitsministeerium teatab, on Eesti Puuetega Inimeste Kojaga juba sõlmitud leping: nende sihtgrupile jätkatakse õigusabi pakkumist olenemata nende sissetulekust.
„Nõustamisele võivad pöörduda ka hooldajad ja pereliikmed ning vajadusel saab kasutada viipekeeletõlki,“ märgib Pakosta. „Abi pakutakse elukondlike õigusküsimuste puhul, nagu võlad, eluaseme- ja pereasjad, tööõigus ning toetused. Teenust osutatakse nii kohapeal kui ka telefoni ja videosilla teel 15 ligipääsetavas asukohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.“
Ta lisab, et erivajadustega inimesel on enamasti õigusliku küsimuse kõrval ka mõni sotsiaalvaldkonda puudutav küsimus, need kipuvad olema põimunud.
Juristide seisukoht
Alates 2021. aastast on Justiitsministeeriumi partner, kelle kaudu esmase õigusabi süsteem toimis, õigusbüroo HUGO.legal. Mõne aastaga on ettevõtte teenuseid kasutanud ligi 60 000 inimest. Nõustamist viivad läbi kogenud spetsialistid, kelle keskmine erialane staaž on 17 aastat.
Ministeeriumi ja HUGO.legali vahelise lepingu tähtaeg lõpeb selle aasta detsembris. Ministeeriumis seda pikendada ei plaanita.
„Arvame, et see riigi otsus on ennatlik ning võtab abivajajatelt ära väga olulise teenuse,“ ütleb HUGO.legali juht Erki Pisuke.
Tema sõnul lööb see väga valusalt just kõige nõrgemat osa ühiskonnast ehk lapsi.
„Ära kaob võimalus laste õigustega seotud asjades abivajajaid esindada. Tegemist on olnud ühiskonnas väga olulise teenusega, mis puudutab igas aastas ligi 10 000 abivajajat. Raske on ette kujutada, et need inimesed saaksid oma muredele juturobotist abi või oleksid võimelised turuhinnaga teenust ostma. Kõige suurema tõenäosusega jäävad nad uuest aastast lihtsalt abita,“ nendib Pisuke.
Tema sõnul on juturoboti kasutuselevõtt juristi asendusena sama kui saata lennuk õhku ilma pilootideta.
„Tänapäeva lennukid suudavad startida, lennata ja maanduda autopiloodi abil, kuid pardal on endiselt kaks kogenud pilooti. Põhjus on lihtne – vastutus ja otsustusvõime ei ole automatiseeritavad,“ selgitab Pisuke. „Sama kehtib õigusteenustes. Robot võib juristi toetada, kuid ta ei suuda hinnata olukorra inimlikku mõõdet ega vastutada eksimuste eest. Klient ei otsi seaduseparagrahve, vaid lahendust oma murele.“
Juristi arvates, kuigi HUGO.legal toetab õigustehnoloogia arengut ja kasutab seda igapäevaselt, peab automatiseerimine siiski looma inimestele väärtust ja päriselt aitama — mitte jätma teda oma murega üksinda masinaga vestlema.
Seejuures arendab ka HUGO.legal ise juriidiliselt pädevaid roboteid ja õigusabi rakendusi. „Aga ka meie ei julge öelda, et abivajaja võiks juturoboti nõu usaldada keeruliste õigusküsimuste lahendamisel,“ tunnistab Pisuke.
Justiitsminister kinnitab, et esmase õigusabi saajate küsimused korduvad. Kuid Pisukese sõnul HUGO.legali pikaajaline praktika seda ei kinnita.
„Lihtsamate ja kitsalt piiritletud õigusküsimuste lahendamist õigusrobotiga oleme HUGOs praktiseerinud üle 5 aasta ning saame oma kogemuse pinnalt öelda, et see moodustab väikese osa kõigist õigusmuredest,“ ütleb Pisuke. „Tehnoloogiat tuleb kahtlemata õigusteenuste kättesaadavuse puhul kasutada, aga täna näeme selgelt, et enamus kaasuste puhul on vajalik inimjuristi sekkumine.“
Tema sõnul soodustab riik projekti ärakaotamisega oma õiguste eest mitteseismist.
„Ministeerium jätab oma otsusega unarusse lapsed ja nende õigused. Sisuliselt öeldakse, et lapsevanem võiks edaspidi minna otse ise kohtusse. Aga praktikas on vastaspoolel sageli kallid advokaadid. Nüüd saadetakse üksikemadele sõnum, et küsige juturoboti käest abi ja minge endast palju kogenumate vastaspoolte vastu. See paneb laste õiguste kaitse väga kahetsusväärsesse seisu,“ hoiatab HUGO.legali juht.
Õigus ilma inimeseta
Mida peaksid aga tegema need, kellel pole arvutit ega mobiiltelefoni, et juturobotiga suhelda?
Justiitsministri sõnul võib sel juhul inimene pöörduda juristi poole tasuta õigusnõustamise päevadel (neid korraldavad erinevad organisatsioonid) või vastavalt küsimusele kas kohaliku omavalitsuse või vastava ministeeriumi poole või vastava asjatundja poole.
„Aga kui inimene tahab pöörduda kohtusse, siis selleks piisab piltlikult öeldes sellest, kui oma mure paberile kirja panna ja kohtusse saata – kohus aitab kohtusse pöördumise õigesti vormistada, küsides puuduvad dokumendid ise juurde. Kõiki Eesti digiriigi teenuseid, sealhulgas juturobotiteenuseid, saab kasutada ka raamatukogudes,“ pakub Pakosta.
Ja lisab, et tasuta õigussüsteem ei suutnud ka varem kõigile päringutele kohest vastust anda.
„Peab ütlema, et ega ka inimene ei ole senimaani teadnud vastust kõikidele küsimustele. Kui töötasin volinikuna, siis pöördusid Hugo.Legali juristid sageli voliniku kantselei poole, et saada vastuseid õiguslikele küsimustele, millele vastust nad ise ei teadnud. Saatsin isegi kirja Justiitsministeeriumisse, et maksumaksja raha eest ei tasutaks sama küsimuse eest vastamist topelt. Ka praegu oleme ministeeriumi poolt vastanud inimeste küsimustele, millele juristid pole vastuseid teadnud,“ meenutab justiitsminister. „See ei ole kuidagi etteheide, vaid on tegelikult ka üsna loogiline, sest kuna õigusaktide arv on väga suur, üks inimene ei saagi kuidagi olla kõiges spetsialist.“
Pakosta rõhutab, et ka praegu on kõikidel ministeeriumitel kohustus oma haldusala õigust selgitada ja selles osas küsimustele tasuta vastata.
„Nagu iga arenduse puhul, on ka siin oluline kasutajate tagasiside. Seetõttu testime lahendust pidevalt eri osapooltega ning viime arendusi ellu vastavalt tagasisidele. Kuna juristid on kaasatud ka juturoboti pidevasse treenimisse, muutub see tulevikus kasutajatele veelgi täpsemaks ja paremaks abiliseks,“ võtab Pakosta kokku.
Esialgu – kuni selle aasta lõpuni – saab veel registreeruda tasuta nõustamisele HUGO.legal-is. Juristid nõustavad kontoris, veebis (videosilla vahendusel) või telefoni teel – taotleja nõusolekul.
Kuid ka edaspidi ei kavatse ettevõte abivajajaid üksi jätta.
„Kuna riik tõmbab abivajajate alt vaiba, valmistame ette uut teenust, mis võimaldab inimestel saada õigusabi soodsa kuumakse eest. Statistika näitab, et kohtusse jõuab murdosa kaasustest, inimene vajab enamasti õigusabi just kohtuväliselt. Meil on aastatega kujunenud väga hea kogemus ja arusaam, millele toetudes teenus üles ehitada,“ võtab Pisuke kokku.
Kommentaar
Janar Filippov, Õiguskantsleri Kantselei esindaja:
Õiguskantsler kinnitab, et ka edaspidi peab igal inimesel olema võimalus kohtusse pöörduda. See on põhiseaduslik õigus ning see peab olema tagatud mitte ainult paberil, vaid ka tegelikkuses.
Vajadusel peab riik endiselt määrama advokaadi riigi kulul või aitama kohtukulude tasumisel.
Meile teadaolevalt valitsuse plaanid neid õigusi ei piira. Jutt käib professionaalselt ettevalmistatud vastuste loomisest tüüpküsimustele, mida hakkab tasuta pakkuma juturobot.
Selline lähenemine võib inimesi isegi paremini aidata, kuid on ka selge, et vastuste korrektsuse tagamiseks peavad juturoboti koolitajad pidevalt pingutama.
Kaks küsimust spetsialistile
MK-Estonia küsimustele vastab Dmitri Školjar, vandeadvokaat, Eesti Advokatuuri juhatuse liige
1. Kuidas hindate riigi otsust lõpetada tasuta juriidiliste konsultatsioonide rahastamine (plaanis on hakata kasutama juturoboteid)?
Esmane õigusnõustamine tähendab lühikest selgitust ja suunamist inimestele, kes vajavad abi, kuid kes ei saa või ei oska kohe juristi või advokaadi poole pöörduda.
Oluline on eristada, et esmane õigusnõustamine ei ole sama mis riigi õigusabi ega tähenda kohtuasjade menetlemist.
Olemasoleva teabe põhjal võib öelda, et riigi loobumine esmaste konsultatsioonide – st inimesega konsulteerimise – rahastamisest ja nende asendamine masinaga, niinimetatud juturobotiga, on ekslik otsus järgmistel põhjustel:
▪ vestlusrobot saab olla vaid abistav tööriist, mitte asendus. Inimese abiga toimuvast esmasest nõustamisest loobumine näib praegu pigem kulude kokkuhoiu meetmena kui teenuse kvaliteedi parandamisena. Küll aga pole teadaolevalt selle otsuse potentsiaalseid tagajärgi veel analüüsitud;
▪ praegu puudub toimiv eestikeelne lahendus, mis suudaks garanteeritult mõista mitmetähenduslikke inimprobleeme ja neile adekvaatselt vastata. Masinal puudub võime täpsustada, näidata üles empaatiat ja esitada õigeid lisaküsimusi – nii-öelda „ridade vahelt lugeda“;
▪ juriidilisele nõustamise kättesaadavuse piiramine tähendab ka juurdepääsu piiramist õigusemõistmisele. Paljudel abivajajatel pole sobivaid seadmeid, oskusi ega kindlust, et oma probleem robotile selgelt esitada. Oluline on mõista, et juturoboti kasutamine nõuab lisaks tehnikale ja oskustele ka võimet küsimust üheselt sõnastada. Kui inimene ei valda juriidilist terminoloogiat või kasutab seda valesti, on oht, et robot suunab ta valele teele. Tagajärjena jääb just sotsiaalselt haavatavam grupp ilma abita ja ebavõrdsus suureneb.
2. Kuidas võib uuendus mõjutada õigusemõistmise kättesaadavust ja advokaatide töökoormust tulevikus?
Paljud loobuvad tõenäoliselt üldse abi otsimisest, sest neil puudub harjumus või võimalus kasutada tehnoloogiat. See omakorda toob kaasa probleemide kuhjumise – võlad, trahvid, täitemenetlused, perekonna- ja töövaidlused. Ja see jätkub seni, kuni on liiga hilja, st kuni tekivad tagajärjed või sekkumine nendesse asjadesse muutub tunduvalt kallimaks.
Advokaatide koormus seejuures „heas mõttes“ ei vähene: inimesed lihtsalt ei jõua advokaadini ja jäävad abita. Kui nad aga lõpuks siiski taotlevad riigi õigusabi, on asi juba palju keerulisem ja kulukam.
Riigile, st meile kõigile ühiskonnana, tähendab see lõppkokkuvõttes suuremaid rahalisi kulutusi.
Kahjustada võib saada ka õigusriigi maine ja usaldus: ilma esmase inimkontaktita ei saa lahendada isegi lihtsaid küsimusi, mis varem õnnestus ühe vestlusega korda saada.
Kokkuvõtteks: tänastele teadmistele ja valmisolekule tuginedes leian, et vestlusrobot ei ole esmasele tasuta õigusabile samaväärne asendus.
See samm tõrjub abi saamisest eemale just need, kes seda kõige rohkem vajavad, ega paranda inimeste olukorda – vastupidi, see võib lükata probleemid hilisemasse ja kulukamasse etappi.
Toetame innovatsiooni, kuid enne selgete näitajate ja kaitsemehhanismide (näiteks andmekaitse, kvaliteedi tagamine, kontroll) kehtestamist ei tohi konsultatsioone elavate inimestega lõpetada.
Kommentaar
Danil Lipatov, Progressor Õigusbüroo OÜ juhtiv partner
Minu kui juristi seisukohast ei muutu Eesti elanikkond rikkamaks. Seetõttu oli projekti olemasolu, mis andis võimaluse saada tasuta juriidilist nõu, väga kasulik. See muutis õigusabi kättesaadavamaks.
Idee asendada sellised konsultatsioonid juturobotitega toob minu arvates kaasa teenuste kvaliteedi tõsise halvenemise. Praktikas peaaegu ei olegi tüüpilisi juhtumeid. Ja alati leidub olukordi, mida vestlusrobot ei suuda korrektse vastuse andmiseks õigesti töödelda. Seetõttu hindan antud otsust negatiivselt.
Õigusabi kättesaadavus madala sissetulekuga inimestele ilmselgelt väheneb. Eakate jaoks võib see aga lausa tõeliseks katastroofiks kujuneda.
Mis puudutab juriste, siis ma ei usu, et nende koormus uute klientide arvelt kasvaks. Need, kes kasutasid tasuta projekti, lihtsalt ei oma piisavat sissetulekut, et maksta juristide teenuste eest täies mahus. Järelikult ei hakka nad tasuliste spetsialistide poole pöörduma ja jäävad tõenäoliselt lihtsalt abita.
Lõppkokkuvõttes piiratakse madala sissetulekuga inimeste võimalusi oma õigusi kaitsta. Ja me liigume üha kaugemale olukorra poole, kus õigusemõistmine muutub rikaste privileegiks.
Formaalselt saab kohtu kaudu taotleda õigusabi osutamist riigi kulul. Kuid selleks peab inimene esmalt mõistma, kuidas seda üldse teha, ning suutma esitada vastava taotluse.
On väga raske ette kujutada eakat inimest, kes läheb iseseisvalt kohtukantseleisse ja vormistab taotluse korrektselt. Seega saab sellest paljudele ületamatu takistus, isegi kui formaalne protsessuaalne võimalus on olemas.
Väärib märkimist, et õigusabi pole seotud ainult kohtuvaidlustega. Väga sageli saab inimest aidata juba konsultatsiooni tasandil.
