Päästeameti tellitud ja Kantar Emori koostatud värske uuring näitab, et ligi pooltes kodudes, kus suitsetatakse, tehakse seda toas, mis kujutab endast aga tõsist riski, kirjutab BNS.
Uuring tõi esile, et hooletu suitsetamine koos alkoholijoobega põhjustab aastas vähemalt pooled hukkunutega tulekahjudest. Samuti on see eluhoonetulekahjude põhjuste seas kolmandal kohal. Uuringu andmetel peetakse hukkunuga tulekahjude peamiseks põhjuseks eelkõige just siseruumides suitsetamist. Vähem, kuid siiski olulisel määral, mainiti lahtist tuld, elektrisüsteemide riket ning katkiseid kodumasinaid – seda viimast koguni 28 protsendil.
Riskikäitumine on sageli seotud ka vanuse ja taustaga. Näiteks noored vanuses 15–19 tõid välja pigem lahtise tule ja kodumasinate rikked, vanemad inimesed aga hooldamata küttesüsteemid, alkoholiga seotud hooletuse ja oskamatu kütmise.
“Kodumasinate osas me nii-öelda masinapõhist statistikat ei pea. Tihemini tuleb ette põlenguid kodumasinatega, mis on pidevalt töös: külmkapp, veeboiler, aga ka elektripliit,” selgitas päästeameti ennetusekspert Tuuli Taavet.
Sama kinnitas ka turvafirma G4S erakliendiüksuse juht Tarmo Pärjala, kes lisas eelpool nimetatutele ka röstri ja veekeedukannu.
Taavet lisas, et tulekahjud saavad tihti alguse nii vanade ja kulunud seadmete rikkest kui ka seadmete valest kasutamisest. Näiteks elektripliidile asetatakse esemeid ja pliit lülitatakse kogemata sisse.”
Positiivsena selgus uuringust, et elanike üldine teadlikkus on viimaste aastate jooksul paranenud. Näiteks on kasvanud selliste perede osakaal, kes on viimase 30 päeva jooksul testinud kodus suitsu- või vinguandurit. Samuti nende hulk, kes räägivad oma peres tuleohutusest.
Kõige rohkem on kasvanud ennetava käitumise alamindeks, mis näitab, et pered loovad üha enam tingimusi, et tulekahju korral kiiresti ja ohutult kodust väljuda. Samuti on suurenenud vingugaasianduri olemasolu. Nüüdseks on see gaasiküttega kodudest 75 protsendil ning tahkeküttega kodudest 78 protsendil.
Samas on uuringu järgi murettekitav, et väljaspool kodu tuleohtlikku olukorda märgates helistaks hädaabinumbril 112 vaid 38 protsenti inimestest. Kolmandik püüaks pigem olukorra põhjustajaga rääkida ning 14 protsenti sekkuks kohapeal. See tähendab, et paljud ei oska või ei julge ohtlikus olukorras kohe professionaalset abi kutsuda.
Lisaks suitsetamisele ja kodumasinatele on oluline teema ka kodune elektrisüsteem. Uuring näitab, et 47 protsenti inimestest peab selle riket üheks olulisemaks tulekahjude põhjustajaks. Paraku tähendab see, et paljud kodud vajavad elektrisüsteemi kontrolli ja hooldust, et vältida traagilisi tagajärgi.
Eksperdid rõhutavad, et tehnoloogia aitab siinkohal otseselt elusid päästa. Kui kodus on ahi, pliit või kamin, võib vingugaasiandurist saada elupäästja.
“Surmav vingugaas ehk süsinikmonooksiid on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu. Inimene ei tunne seda kuidagi ära, kuid appi tulebki vinguandur,” toonitas Pärjala.
Nutika suitsu- ja vinguanduri Nublu eelis on see, et süsteem ei anna põlengu puhkemisest pelgalt kohepeal teada, vaid võtab ühendust ka juhtimiskeskusega, kust vajadusel saadetakse kohale patrullekipaaž.
