„Olen raamatupidaja ja veedan peaaegu kogu aja arvuti taga. Hiljuti märkasin, et mu nägemine on hakanud tugevalt halvenema. Viimasel ajal on tekkinud ka valu kätes ja sõrmedes – ja mulle tundub, et see on seotud just pikaajalise tööga monitori taga ning pideva andmete sisestamisega tabelitesse ja programmidesse, kirjutab toimetusele lugeja N.P.
Kaebasin meie direktorile, kuid ta ütleb ainult, et ostku ma silmatilku ja kreemi…
Kas minu terviseprobleeme saab pidada kutsehaiguseks? Kelle poole peaksin pöörduma ja kas ma saan nõuda hüvitist tööga põhjustatud tervisekahjustuste eest?
Toimetuselt:
Tööinspektsioon selgitab, et kutsehaigus ja tööga seotud haigestumine ei ole üks ja sama.
Kutsehaigus on kantud ametlikku kutsehaiguste nimekirja (kõige levinumad on kopsu-, kuulmis- ja nahahaigused ning keemiliste tegurite põhjustatud haigused). Diagnoosi paneb töötervishoiuarst, kes teavitab sellest ka tööandjat ja Tööinspektsiooni. Tööandja on kohustatud ohtliku teguri kõrvaldama või selle mõju vähendama.
Tööga seotud haigus tekib töökeskkonna tegurite tõttu, kuid ei kuulu kutsehaiguste nimekirja. Ohtlik tegur võib olla vaid üks haiguse põhjustest (näiteks krooniliste haiguste ägenemine, stress, liigeste ja seljaprobleemid). Arst teavitab ainult Tööinspektsiooni, kuid tööandja saab probleemist teada ainult siis, kui töötaja teda ise teavitab.
Oluline teada:
• Töötaja võib nõuda tööandjalt tervisekahjustuse hüvitamist mõlemat tüüpi haiguste puhul.
• Tööga seotud haigestumise korral peab töötaja tööandjat ise teavitama.
• Õigus nõuda hüvitist tekib töötajal vastavalt Võlaõigusseadusele, kusjuures hüvitatav kahju võib olla varaline või mittevaraline.
