Citadele panga uuringust selgub, et pooled Eesti inimesed tunneksid end rahaliselt kindlalt 2000–3000-eurose netopalga juures, kirjutab BNS.
Citadele küsis Baltikumi elanikelt, millise sissetuleku juures nad end rahaliselt kindlalt tunneksid. Eestimaalastest 27 protsenti arvas, et vaja oleks 2000–2500 eurot netos kuus, 24 protsendi meelest oleks vajalik 2500–3000 eurot ja enam kui 4000 euro kuus vajaks 12 protsenti Eestis küsitletuist. Reaalne maksudejärgne mediaanpalk netos oli aasta teises kvartalis aga vaid ligi 1360 eurot. Küsitlusest selgus ka, et palgakasvuootused on jahtunud.
Rahalise kindlustunde piir joonistub kogu Baltikumis välja 2000–3000-euro suuruse netopalga juures. Lätis ja Leedus on vastavad osakaalud 45 ja 43 protsenti. Vähemalt 3000-eurost palka vajaks kindlustunde saavutamiseks ligi veerandi ringis elanikke: Eestis 25, Leedus 27 ja Lätis 29 protsenti.
Lõhe soovitud palgataseme ja reaalse mediaanpalga vahel on ligikaudu 1000 eurot. Mediaanpalk on palgatase, millest pooled inimesed teenivad rohkem ja pooled inimesed vähem. Kui mediaanpalk netos oli aasta teises kvartalis ligikaudu 1360 eurot, siis ametlik keskmine netopalk oli 1600. Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane märkis, et tulemused peegeldavad viimaste aastate elukalliduse kasvu ja inimeste soovi omada tugevat puhvrit ootamatute väljaminekute vastu.
“Rahalise kindlustunde latt on kogu Baltikumis nihkunud vahemikku, mis katab ära esmavajadused ja jätab ruumi ka säästmiseks. Eestis on kõige enam neid, kelle jaoks jääb see piir 2000–3000 euro juurde, kuid Lätis ja Leedus on veidi suurem hulk inimesi, kes tunneks end kindlalt alles üle 3000-eurose netosissetulekuga. See vahe räägib eelkõige tajutud kulutasemest ja perede soovist hoida kuueelarves turvalist varu,” ütles Rebane.
Küsitluse tulemused annavad Rebase sõnul praktilise sõnumi nii peredele kui ka tööandjatele. Perede vaates tähendab see, et kindlustunnet ei loo üksnes palgasumma, vaid ka rahavoogude juhtimine: kui osa sissetulekust jõuab järjepidevalt säästudesse, püsib kindlustunne kõrgem ka muutlikumas majandusolukorras. Tööandjate vaates tasub palgaotsuseid siduda pika plaani ja produktiivsuse kasvuga, sest just see aitab stabiilselt tõsta töötajate ostujõudu.
Palgaootused on viimasel ajal liikunud aga pigem languse suunas. Augustikuise ostubaromeetri järgi usub Eestis üksnes 6 protsenti vastanutest, et nende töötasu kasvab lähikuudel, kuid 10 protsenti kardab hoopis palga vähenemist. Sellega on Eesti ainus Baltimaa, kus palgatõusu ootajaid on vähem kui palgalanguse kartjaid.
“Rahalise kindlustunde latt on inimestel üsna selge, kuid samal ajal on palgakasvuootused jahtunud, eriti Eestis. Kui rohkem inimesi kardab palga vähenemist, kui loodab selle kasvu, siis muutub tarbimiskäitumine ettevaatlikumaks ja säästmise soov tugevneb. See omakorda aeglustab majanduse taastumist, sest inimesed tarbivad vähem,” ütles Rebane.
Citadele panga ostubaromeetri küsitlused viidi läbi koostöös Norstatiga. Palgakindluse tulemused pärinevad septembrist ning palgaootuste tulemused augustist. Igas Balti riigis vastas mõlemale küsitlusele 1000 inimest.
