86 protsenti vastajatest peavad kohalikel valimistel oluliseks kandideerivate inimeste maailmavaadet ning 8 protsendi vastajate arvates ei ole see oluline, vahendab BNS ühiskonnauuringute instituudi viimase küsitluse tulemusi.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et nii praeguste kui ka varasemate kohalike valimiste kontekstis on järjekindlalt üles kerkinud küsimus, et kas kohalike valimiste kampaaniates peaksid figureerima ka teemad, mis rangelt võttes kohalikku poliitikasse ei kuulu.
“Osad poliitikud on rõhutanud, et riigi tasandi probleeme või maailmavaatelisi sõlmküsimusi ei peaks puudutama, samas teised on need jõuliselt ka kohalikku valimisvõitlusesse toonud,” ütles ta.
Sellest tulenevalt küsiti vastajatelt “Kas Teie arvates on kohalikel valimistel kandideerivate inimeste puhul oluline nende maailmavaade?” 8 protsenti vastajatest ütles “Ei” või “Pigem ei”, 86 protsenti “Pigem jah” või “Jah” ning 6 protsenti ütles “Ei oska öelda”.
Erakondliku eelistuse järgi peab kohalikel valimistel kandidaatide maailmavaadet oluliseks 97 protsenti Reformierakonna, 91 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, 89 protsenti Parempoolsete, 88 protsenti Isamaa, 86 protsenti EKRE ja 83 protsenti Keskerakonna toetajatest.
“Üldisemad ja põhimõttelisemad küsimused, mis enamasti otseselt kohalikku poliitikasse ei kuulu, peegeldavad kandidaadi maailmavaadet. Ja Eesti kodanikel on siin äärmiselt selge ja üheselt mõistetav seisukoht. 86 protsenti arvab, et kohalikel valimistel kandideerivate inimeste puhul on oluline nende üldine maailmavaade. See seisukoht on sisuliselt samal määral levinud kõikide erakondade toetajate hulgas ning osade erakondade puhul on see peaaegu et absoluutne. Näiteks 97 protsenti Reformierakonna toetajatest arvab, et kohalikel valimistel kandideerivate inimeste puhul on oluline nende üldine maailmavaade,” lisas Mölder.
“Demokraatliku valitsemise perspektiivist on tegemist väga tervitatava hoiakuga. Poliitika, nii riigi tasandil kui ka kohalikul tasandil, tähendab alati ootamatustega hakkamasaamist. Tuleb lahendada küsimusi ja probleeme, mida ei ole võimalik ette näha. Sellistes olukordades on kandidaadi maailmavaade nagu majakas, mis annab valijatele märku, millises suunas ta vaatab. Ning ühe kandidaadi maailmavaatest annavad enamasti kõige paremini aimu teemad ja küsimused, mis ei ole alati ühe kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuses. Lisaks on ju loomulikult riigi tasandi poliitika ja erakondade käekäik sõltuv sellest, mis toimub kohalikul tasandil. Kohalikud valimised paratamatult mõjutavad ka Riigikogu valimisi ja vastupidi,” rõhutas Mölder.
Lõpetuseks märkis Mölder: “Seega on vägagi tervitatav, et lisaks kohalikele probleemidele ka üldisemaid ja maailmavaatelisemaid teemasid kohalike valimiste puhul puudutatakse. Ning samuti on oluline, et valijad peavad seda üksmeelselt oluliseks ja seda oma valikute tegemisel arvesse võtavad. Kui valija valib endale esindajaks kellegi, kellel on temaga sama maailmavaade, siis on ka tõenäolisem see, et toimib demokraatliku esindamise ja vastutuse ahel. Ning vastupidi – kui valijad ei vali oma esindajaid nende maailmavaate alusel, siis seda nõrgem ja seda vaesem on esindusdemokraatia. Mida need esindajad siis peaksid esindama?”
Norstati küsitlus viidi läbi 29. septembrist 1. oktoobrini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.
