13 Eesti jalgpalliklubi nõuavad Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) juhatuselt liidu erakorralise üldkogu kokkukutsumist, et algatada Euroopa jalgpalliliidus (UEFA) Venemaa Jalgpalliliidu väljaheitmine UEFA-st ja peatada Vene klubidele solidaarsusrahamaksed, kirjutab BNS.
Paide Linnameeskond, FCI Levadia, Harju JK, FC Infonet, Tallinna Kalev, Viljandi Tulevik, JK Welco, FC Santos, Viimsi JK, Martin Reimi Jalgpallikool, Järvamaa JK, Harju Jalgpalliklubi Laagri ja FC Ravens Futsal taotlevad UEFA-lt kõigi Venemaa klubidele tehtavate maksete lõpetamist, Ukraina klubidele maksete tagamist ja Venemaa Jalgpalliliidu väljaheitmist UEFA-st.
“UEFA jätkab Venemaa agressiooni neljandal aastal sealsete klubide pidevat rahastamist, samal ajal kui mitmete Ukraina klubide toetused on blokeeritud – see on ebamoraalne ja ebaõiglane. See on meie jaoks põhimõtteline väärtusküsimus, milles oleme EJL presidendilt kuulnud ainult väga kummalisi seisukohti ning jalkaliidu põhjendusi, miks me midagi teha ei saa. See ei ole Eesti jalgpallikogukonna ja -klubide jaoks vastuvõetav,” ütles üks pöördumise autoreid, Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe. “Me usume, et me saame ja meie kohustus on teha oluliselt rohkem. Järelikult peame ise tegutsema ja seepärast kutsumegi põhikirjas ettenähtult kokku erakorralise üldkoosoleku.”
Viis Eest jalgpalliklubi saatsid 15. augustil ka Eesti Jalgpalliliidule pöördumise, kus uurisid, milliseid samme plaanib liit ja UEFA täitevkomiteesse kuuluv liidu president Aivar Pohlak astuda. Vastuseid neile küsimustele ei ole seni laekunud.
Veskimäe sõnul on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsujate jaoks eeskätt küsimus spordiala eetilisest ja moraalsest alusest. “Ajal, kui Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda, nende ründedroonid lendavad Poolas ja hävitajad provotseerivad Eesti taevas, makstakse meie ühisest jalgpallikaukast igal aastal miljoneid eurosid nende klubide toetuseks. Mitmed UEFA solidaarsustoetuseid saanud klubid kuuluvad otseselt sanktsioneeritud isikutele või on seotud Vene Föderatsiooni poliitilise eliidiga või sanktsioneeritud isikutega. See ei ole vastuvõetav ja meie eesmärk on, et ka rahvusvahelises jalgpallis valitseks õiglus ja väärtused, mille nimel jalgpall üldse eksisteerib – aus mäng, võrdsus ja solidaarsus,” ütles Veskimäe.
Veskimäe avaldas ka lootust, et eelmisel nädalal EJL sekretariaadi poolt meediale saadetud kollektiivne seisukoht loob ka hea koostöövaimu üldkoosoleku ja juhatuse vahel.
“See näitab, et nüüd on just õige aeg kutsuda kokku üldkogu ja teha koos jõuline samm Ukraina ja meie kõigi huvide kaitseks UEFA-s. Loodetavasti annab juhatuse kollektiivne seisukoht ka EJL presidendile tugeva seljataguse täitevkomitees teema vedamiseks,” ütles Veskimäe.
Klubid on esitanud oma nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks Eesti Jalgpalliliidu juhatusele. Liidu põhikirja kohaselt kutsub EJL juhatus kokku erakorralise üldkogu, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik EJL liikmetest. Nõude esitamise hetkel on spordiregistri andmetel EJL-il 110 liiget.
