Euroopa ei kanna ainuvastutust Ukraina abistamise eest sõja lõpetamisel Venemaaga. Sellise avalduse tegi Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas, tsiteerib Unian viitega Politicole.
Kallase sõnul on see küsimus eriti aktuaalne, arvestades USA presidendi Donald Trumpi lubadust sõjategevus lõpetada.
„Tema oli see, kes lubas tapmise peatada. Seega ei saa see olla meie vastutus,“ rõhutas Kallas.
Poliitik lisas, et ilma USAta ei eksisteeriks ka NATOt.
„Ameerika on NATO suurim liitlane. Seega, kui rääkida sellest, mida NATO peaks tegema, siis see tähendab ka seda, mida Ameerika peaks tegema,“ märkis ELi välispoliitika juht.
Politico tuletas meelde, et Trump suurendas hiljuti survet NATO riikidele, et nad lõpetaksid täielikult Venemaa nafta ja gaasi impordi. Tema sõnul karmistab USA sel juhul sanktsioone Venemaa vastu.
„Trumpil oli õigus. Me oleme oma nafta- ja gaasioste vähendanud 80 protsenti, mis tähendab, et kui kõik teeksid sama mis meie, oleks mõju veelgi suurem. Oleme kehtestanud 19 sanktsioonipaketti. Kui liitlased oleksid meie eeskuju järginud, oleks sõda kiiremini lõppenud,“ on Kallas veendunud.
Tema sõnul on Washingtonil oma roll Ungari ja Slovakkia – kahe suurima Venemaa energia importija – veenmisel oma sõltuvust katkestama. Poliitik rõhutas, et USA-l on nende riikide üle „mõjujõud”, viidates Trumpi ja Ungari peaministri Viktor Orbáni telefonikõnele kui positiivsele sammule.
Kuigi Trumpi meeskonna kõrged liikmed, nagu välisminister Marco Rubio ja rahumissioonide eriesindaja Steve Witkoff, väidavad, et Venemaa-vastased sanktsioonid võivad ohustada tema läbirääkimisvõimet, ei ole Moskva Kallase sõnul neile kõnelustele „heas usus” lähenenud.
„Ma mõistan ameeriklaste seisukohta – et nad ei saa Venemaale survet avaldada, sest see sulgeks kommunikatsioonikanalid, mis neil Venemaaga on, ja nemad on ainsad, kes selles konfliktis vahendajana tegutsevad,“ lisas ta.
Samas ei ole Kallase hinnangul USA positiivsed žestid tulemusi andnud.
„Te tegutsete heas usus, pakute kõike seda, et [Venemaa] istuks läbirääkimiste laua taha, kuid tegelikkuses nad ainult eskaleerivad olukorda… Putin kuritarvitab seda head tahet. Nüüd on küsimus, mida sellega peale hakata?“ küsis poliitik.
Lisaks tõstatas Kallas enne 1. oktoobriks kavandatud G7 rahandusministrite arutelusid külmutatud Venemaa varade üleandmise küsimuse Ukraina abistamiseks.
„Kui kõik läbirääkimistel osalejad mõistavad, et Ukraina ülesehitamist ei saa finantseerida meie maksumaksjate taskust, siis peame leidma lahenduse. Venemaa peab tekitatud kahju eest maksma,“ rõhutas ta.
