Tahan jagada oma muret, sest mõnede meie maja elanike käitumine seab ohtu teised majaelanikud. Meie maja on viiekorruseline ja nelja trepikojaga L-tähe kujuline maja, kirjutab lugeja N. Z. Tallinnast.
Autosid on palju, mõne korteri kohta isegi kolm, kuid parkimiskohti hoovis napib.
Inimesed on leidnud lahenduse ja pargivad autosid üle tee asuvale alale, kus see kedagi ei sega. Osa autoomanikke pargib samuti maja hoovis, kuid teisel pool, kus on vaba territoorium ja see ei häiri samuti kedagi.
Siiski leidub elanikke, kes ei viitsi vaba kohta otsida ja pargivad oma autod otse maja usteni viivatele juurdepääsuteedele.
Meie korteriühistu põhikirjas on punktid, mis kohustavad elanikke parkima sõidukeid ainult parkimisalal ning keelavad parkimise juurdepääsuteedel viisil, mis takistab jalakäijate liikumist, laadimistöid või operatiivsõidukite (kiirabi, politsei, pääste) ligipääsu.
Olen mitu korda näinud, kuidas kiirabiauto ei pääse ühe trepikoja ukse lähedale ning meedikud on sunnitud endale teed rajama juurdepääsuteele pargitud autodest mööda, kõndides mitukümmend lisameetrit. Meedikud väljendasid seejuures valjuhäälselt oma rahulolematust ja arutlesid, kuidas nad hakkama saavad, kui patsient, kes ise kõndida ei suuda, tuleb haiglasse viia?..
Lisaks tean omast kogemusest, et mõnel juhul – näiteks insuldi või infarkti korral – on iga minut arvel, et inimene võimalikult kiiresti haiglasse toimetada.
Mul on küsimus: kas meil on õigus paigaldada märk, mis keelab parkimise nendel juurdepääsuteedel? Ja kui ka pärast märgi paigaldamist sinna ikkagi pargitakse, kas meil on õigus kutsuda teisaldajad?
Toimetuselt:
„Korteriomanike autode parkimine maja juurde kuuluval territooriumil on korteriühistute tüliõunte edetabelis üks esimesi,“ ütleb õigusteaduse magister ja Keta Õigusbüroo OÜ jurist Marina Suhnjova. „Peamine retsept parkimiskonfliktide lahendamiseks korterelamule kuuluval maal on konsensus, mis tähendab kõigi omanike sajaprotsendilist nõusolekut.“
Juristi sõnul on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-151-10 märkinud, et parkimiskohtade jaotamist korteriomanike vahel tuleb käsitleda kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See on oluline küsimus, mille lahendamisel tuleb vastavalt asjaõigusseaduse § 74 lg 1 ning § 72 lg 3 ja 5 nõuetele arvestada kõigi kaasomanike huve ja olla õiglane.
„Seetõttu on õiglase parkimiskorra kehtestamiseks vaja saada kõigi maja korteriomanike sajaprotsendiline nõusolek. Kokkulepe vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik maja kaasomanikud,“ selgitab Suhnjova.
Kas kortermajas, kus alati leidub eriarvamusi, on üldse võimalik parkimisküsimuses sajaprotsendilisele kokkuleppele jõuda?
„On küll,“ kinnitab jurist. „Kui mõni kaasomanik keeldub parkimiskorra kindlaksmääramise kokkulepet sõlmimast, võib iga huvitatud korteriomanik pöörduda kohtusse ja nõuda, et kohus ise parkimiskorra kehtestaks.“
Asja arutatakse hagita menetluses ning protsessi kaasatakse kõik maja korteriomanikud. Kohus peab oma otsuses lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestama nii korteriomanike ühiseid huve kui ka varem väljakujunenud tava, pooltevahelisi suhteid ja muid olulisi asjaolusid.
Vajadusel võib kohus eelistada isegi vähemuse huve. Menetlus lõpeb kohtuotsusega, millega määratakse kindlaks parkimiskord konkreetse maja territooriumil. See otsus asendab kaasomanike kokkulepet (on sellega võrdsustatud) ja on kõigile täitmiseks kohustuslik.
Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Virko Noor kommenteeris olukorda samuti: „Liikluse korraldamise ja liiklusmärkide õige paigutuse eest vastutab tee omanik või selle korrashoiu eest vastutav isik. Korteriühistu territooriumil vastutab hoovisisese parkimise ja liikluse eest ühistu ise. KÜ-le kuuluval alal tegeleb liikluse või antud juhul parkimise korraldamisega ühistu ning kui see ei mõjuta kuidagi naaberkrunte, sealhulgas linna omandit, ei ole vaja oma tegevust naabritega kooskõlastada.“
