Sigade Aafrika katk (SAK) on Eestit taas valusalt tabanud: pooleteise kuuga on hukkunud ligi 26 000 looma. Riigi otsesed kulud on ületanud 3 miljonit eurot, samas kui farmiomanikud hindavad oma kahju sadadesse tuhandetesse. MK-Estonia uuris, milliseid samme astub riik katkupuhangu peatamiseks ja kuidas olukord sealiha hinda mõjutab.
Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop hoiatas juba kevadel, et suvel on oodata suurt SAK puhangut.
„Oli näha, et katk hakkas metssigade seas laialt levima juba kevadeks ja nende arvukus kasvas märgatavalt. Sellest tegime järelduse, et katku levikut kodusigade populatsiooni ei ole võimalik vältida,“ nentis professor Maalehele antud intervjuus.
2025. aasta suvi kinnitas halvimaid kartusi: sigade Aafrika katk andis seakasvatusele tõsise hoobi.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) andmetel sai epideemia alguse 28. juunil Viljandimaal Tempo farmis, kus tapeti umbes 2700 looma.
18. juulil juhtus sama Tartumaal Kisla farmis (umbes 6000 siga), seejärel 25. juulil Raplamaa farmis (umbes 4000 siga).
29.–30. juulil registreeriti puhang Nurme seafarmis, kus kasvatati umbes 4500 looma.
13. augustil tekkis veel kaks puhangut – Põlvamaal ja Tartumaal. Esimene neist Kuula farmis, mis kuulub Atria Farmid OÜ-le, kus kasvatati umbes 6700 looma. Atria Eesti hindas oma kahju 600 000 eurole.
Tartumaal nakatusid sead Ilmatsalu farmis (2000 looma), mis kuulub suurimale põllumajandusettevõttele Maag Agrole.
Augusti keskpaigaks oli Eestis tuvastatud veel mitu katkukollet, mille tõttu jäid Eesti farmid ilma ligi 26 000 seast, mis moodustab umbes 10% kogu riigi seapopulatsioonist.
Nurme farmi protestid
Reeglite järgi, isegi kui ainult üks loom on SAK viirusega nakatunud, loetakse kõiki teisi loomi potentsiaalseteks viirusekandjateks, kuna see püsib elujõulisena sõnnikus, mullas, puidust, metallist ja kivist pindadel kuni pool aastat, soodsates tingimustes aga kuni 18 kuud.
Nurme farmis haigestus alguses üks siga. SAK analüüs osutus positiivseks, samas kui teised proovid andsid negatiivse tulemuse.
Vastuseks kavatsusele kogu populatsioon hukata, kogunes 9. augustil farmi lähedale rahvahulk, mis nõudis hukkamise edasilükkamist. Üks Nurme farmi juures protestijate peamisi argumente oli usaldamatus laboratooriumis LABRIS läbi viidud uuringute tulemuste vastu, mis kinnitasid viiruse olemasolu. Inimesed kahtlesid analüüsi tulemuste objektiivsuses.
Eesti labori andmete kinnitamiseks saadeti proovid Hispaania laborisse, kust 12. augustil saabus vastus – Nurme farmis on tõepoolest SAK. Lõpuks tuli 4500 siga siiski hukata.
Saimre Seakasvatus OÜ juhatuse liige Mati Tuvi pöördus protestijate poole palvega mitte koguneda farmi juurde ja mitte takistada kolde likvideerimise meetmeid.
Analüüside täpsus
LABRIS-e asedirektor Imbi Nurmoja ei poolda absoluutselt skeptitsismi nende poolt, kes analüüsitulemustes kahtlevad.
„Jah, meie uurimistulemusi võib usaldada. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt ja vastab standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi, mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas,” selgitab Nurmoja.
Ta tuletab meelde, et just LABRIS on ainuke labor Eestis, kus teostatakse sigade Aafrika katku (SAK) analüüse: „Laboril on suutlikkus viia läbi nii SAK viiruse tuvastamist (PCR test) kui ka antikehade määramist (ELISA ja IPT testiga). Kõik LABRISes kasutatavad analüüsimeetodid on akrediteeritud ning nende usaldusväärsuse tagamiseks osaletakse igal aastal Euroopa Liidu referentlabortooriumi SAK alal korraldatavates võrdluskatsetes. Võrdluskatsete tulemuste põhjal on hinnanud EL referentlaboratoorium LABRISe analüüsitulemused usaldusväärseks.”
LABRIS on Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ametliku kontrolli laboratooriumiks ja ministeeriumi poolt riiklikuks referentlaboratooriumiks eelpool nimetatud valdkondades, sh sigade Aafrika katku määramise alal.
„Kui LABRIS kinnitab SAK olemasolu, tähendab see, et diagnoos põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel ja tulemusi võib usaldada,” kinnitab Nurmoja.
„Fakt, et Nurme farmis ei olnud seni registreeritud ühtegi sigade katku juhtumit, on omamoodi anomaalia. Kuid see ei ole meie praktikas esimene selline juhtum,” kommenteeris professor Viltrop olukorda farmis meedias.
Päästa siga – tapa metssiga
Peamiseks kodusigade SAK puhangu põhjuseks peavad eksperdid metssigade viirusega nakatumist. Juuli keskel diagnoositi Eestis SAK 57 loomal erinevates maakondades.
Kuna metssigade suurenenud arvukus suurendab viiruse leviku ohtu, on Keskkonnaameti plaani kohaselt sel hooajal vaja küttida vähemalt 18 000 isendit – kuni 22. veebruarini 2026. Suve jooksul on kütid juba kätte saanud ligi 4400 isendit.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel plaanib riik SAK leviku ohjeldamiseks osta kuni 30% kogu saagist – see on umbes 5400 metssiga, millest toodetakse ligikaudu 540 000 purki konservi.
Lisaks suunatakse 10% eraldatud vahenditest laboratooriumikulude hüvitamiseks, et tagada liha ohutus.
„Jahimeeste peamine probleem on, mida teha kütitud loomade lihaga, sest selle müümisele ja töötlemisele kehtivad väga ranged piirangud. Metsseakonservide ostmine on praktiline lahendus, mis motiveerib suurendama jahi mahte ja aitab haiguse levikut peatada,” märgib regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Ministeerium kaalub võimalust anda metssea konservid Kaitseväele või saata need humanitaarabina Ukrainasse.
Ettevaatust, mitte läheneda!
Alates 16. augustist kehtestas PTA sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks EKSEKO seafarmi piirkonnas viibimiskeelu.
Maag Agro AS-i juhatuse liikme Priit Dreimanni sõnul kahtlustati 15. augustil loomadel esinenud haigustunnuste alusel EKSEKO seafarmis sigade Aafrika katku nakatumist, mille LABRISe uuringud siiski välistasid. Kokku leiti surnuna 8 siga, kelle organeid analüüsiti, kõik PCR testide tulemused olid negatiivsed.
„EKSEKO on Eesti suurim ja Baltikumi üks suurimaid seafarme, kus korraga on umbes 50 000 siga. Taud EKSEKO farmis oleks ettevõttele suur hoop, millest taastumine võtaks aastaid,” selgitas PTA peadirektor Raimo Heinam.
Ta lisas, et hetkel pingutavad PTA inimesed ja seakasvatusettevõtted selle nimel, et takistada taudi levikut.
EKSEKO seakasvatuse ümbruses kehtestatud viibimiskeeld tähendab, et farmi territooriumil ja selle ümbruses võib viibida vaid tööülesannete täitmiseks ja katku ohjamiseks.
Kõrvaliste isikute farmi lähedusse sattumisel suunab farmi esindaja territooriumilt välja. Juhul kui suunist ei kuulata, pöördub farmi töötaja politsei poole, kes suunab viibimiskeelu alale loata siseneja eemale.
Viibimiskeeld kehtib kuni 16. septembrini 2025 või edasiste korraldusteni. PTA teatas, et lisaks EKSEKO farmile valmistab PTA viibimiskeeldu ette ka kuni 10 000 seaga koduseafarmidele. Amet analüüsib järgnevate piirangute kehtestamist lähtuvalt ohuprognoosist.
PTA andmetel hukkub isegi väga hästi juhitud ja parimate bioohutusmeetmetega farmides erinevatel põhjustel kogu kasvuperioodi jooksul 2-5% sigadest. EKSEKO farmi sigade tegelik hukkumise põhjus on väljaselgitamisel.
FAKTID
Sigade Aafrika katk (SAK) on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Viirus nakatab ainult Suidae sugukonna esindajaid ja ei ole ohtlik inimesele ega teistele loomadele. Haiguse klassikaline pilt hõlmab järsku temperatuuri tõusu, sisemisi verejookse ja loomade äkiliselt kiiret surma.
Ajalooliselt kirjeldati SAK-i esmakordselt 1920. aastatel Keenias. Järgnevatel aastakümnetel jäi haigus Aafrikasse, kuid 20. sajandi lõpus tungis see Lõuna-Euroopasse, 2007. aastal Gruusiasse ja levis sealt edasi Euroopa riikidesse.
INFOKS
Pole esimene juhtum
Aastatel 2015–2017 ning 2021., 2023. ja 2025. aastal andsid SAKi epideemiad Eestis seakasvatusele tõsise hoobi: majanduslik kahju ulatus üle 14,5 miljoni euro, registreeriti 35 haiguskollet ja hukkamisele läks ligi 72 tuhat siga.
Allikas: PTA
Kaks küsimust eksperdile
MK-Estonia küsimustele vastab Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop:
1. Miks ei ravita ega vaktsineerita sigade Aafrika katku vastu?
SAKile ei ole ravi ning puudub ka tõhus ja samas ohutu vaktsiin. Vaktsiini väljatöötamisega tegelevad juba aastaid mitmed teadlaste rühmad üle terve maailma. Viimastel aastatel on Hiinas ja Vietnamis vaktsiine kasutatud, kuid need ei ole osutunud ei piisavalt tõhusaks ega ka ohutuks. Vaktsiiniviirus on hoopis hübridiseerunud looduslikuga, mille tagajärjel on SAK-i alane olukord muutunud hoopis keerulisemaks.
2. Mis juhtub, kui loomi ei hukataks ja piiranguid ei seataks?
Viirus leviks edasi teistesse farmidesse. Loomadele tähendab see piinarikast surma ja ettevõtetele radikaalsete tõrjemeetmete tõttu suurt majanduslikku kahju. Loomade ja nendelt pärinevate saaduste turustamise piirangute tõttu kannavad kahju nii lähikonda jäävad kui ka kaugemad ettevõtted.
Haigus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Alates 2015. a Eestis aset leidnud 35 kodusigade SAKi puhangu otsene kahju on juba üle 14 miljoni euro. Siia ei ole arvestatud kahju, mida on pidanud kandma liha käitlemise ettevõtted ja ka näiteks muud farmides majandustegevuse taastamisega seotud kulu.
Kolm küsimust eksperdile
MK-Estonia küsimustele vastab Põllumajandus- ja Toiduameti kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits:
1. Miks on võimalik töödelda kütitud metssigade liha konserveerimiseks, kuid tuvastatud viirusega seafarmidest pärinevat liha ei tohi kasutada?
Kõik kütitud metssead uuritakse enne toiduks töötlemist SAK-ile. Kui tulemus on SAK positiivne, siis seda liha söögiks kasutada, sh kuumtöödelda vms ei tohi. Juhul, kui tulemused on negatiivsed, siis peab metssealiha läbima kuumtöötluse. Toorest metssealiha ei ole lubatud turustada.
Kodusigu enne toiduks töötlemist SAKile ei uurita. See oleks ääretult keeruline arvestades, et sigu on tuhandeid ning proovivõtt on elussealt väga keeruline.
Seega, kõik kütitud metssead läbivad SAK laboriuuringu. Kõik kodusead seda aga mitta. Kõiki kodusigu testida ei ole võimalik.
2. Kuidas kontrollitakse metssigade liha, mis läheb konservide valmistamiseks?
Selleks saadetakse proov LABRIS laborisse, kus tehakse nn SAK test.
3. Paljud tarbijad imestavad: kui viirus ei ole inimesele ohtlik, siis miks ei ole lubatud kasutada seafarmide liha, kus SAK on tuvastatud?
Kõiki kodusigu ei ole võimalik SAKile testida. Elussigadelt proovide võtt on aeganõudev tegevus, mis võib kesta päevi. Samuti kulub sellises mahus proovide analüüsimiseks palju aega. Selle aja jooksul, mis kulub proovivõtust uurimistulemuseni võivad olla sead aga olla juba nakatunud sest viirus on farmi keskkonnas olemas.
Nakatunud sigade lihakehade kaudu toiduahelasse jõudmise risk on reaalne, sest kõiki sigu ei ole võimalik analüüsida. Lihas endas püsib viirus eluvõimelisena väga pikka aega. Viirus talub isegi ka mõõdukat kuumtöötlemist. Lihast jäävad paratamatult üle jäägid, mida võidakse tahtlikult või tahtmatult sööta kodusigadele. Ka võivad need sattuda loodusesse ning seeläbi taas metssigu nakatada.
Kolm küsimust eksperdile
MK-Estonia küsimustele vastab Maag Agro AS-i juhatuse liige Priit Dreimann:
1. Miks ei tohi kasutada töötlemiseks ja tarbimiseks nende sigalate liha, kus on tuvastatud SAK?
Teaduslikult on tõendatud, et tavapärasel termilisel töötlemisel ei hävine viirus lõplikult, kuigi inimesele on see täiesti ohutu. Sigade Aafrika Katk on ohtlik ainult sigadele, inimestele see ohtlik ei ole. Täna on Euroopa Liidus kokku lepitud, et ohtliku taudi leviku peatamiseks kasutatakse loomade hukkamist ja taudikolde täielikku elimineerimist – see on kõige efektiivsem viis haiguse leviku lõpetamiseks. Seega käitume ka Eestis vastavalt kehtivale seadusandlusele, millega on ette nähtud, et haiguse korral hukatakse terve seafarm ja lihatööstused ei tohi haiguskoldest pärit terveid sigu vastu võtta.
2. Kuidas mõjutab olukord turgu: kas Eestit ähvardab sealiha nappus või tõusevad lihatoodete hinnad?
Seakasvatajad ja lihatööstused teevad kõik selleks, et tagada nõudlusest tulenevad kogused, kuid kindlasti on tänaseks viirusega pihta saanud farmides hukatud palju sigu, mis võib mingil ajahetkel mõju avaldada poelettidel olevate toodete hindadele. Hetkeseisuga Sigade Aafrika Katk sealiha hinda ega Eesti toidujulgeolekut veel mõjutanud ei ole ja me ei oska ennustada, kas ja millal see juhtub. See oleneb, milline saab olema SAK mõju seakasvatusele Eestis ja kui palju seafarme see jalust niidab. Hetkel sealiha hind muutunud ei ole ja sealiha on Eestis kättesaadav ning seda süüa on ohutu.
Loodame, et levikule suudetakse peatselt päitsed pähe panna ning farmid jäävad seakatkust puutumata – siis on ka mõju sealiha müügihindadele (tarbija jaoks poes) minimaalne ja toidujulgeolek pole ohustatud. Siinkohal on väga oluline riigipoolne initsiatiiv, ettevalmistus ja kriisijuhtimine.
Iga suletud farm tähendab seda, et liha tuuakse rohkem väljastpoolt Eestisse sisse ehk imporditakse ja kodumaise tooraine osakaal väheneb, lisaks kannatab eksport. Iga suletud farm tähendab ka seakasvatajate ja tootjate jaoks märkimisväärseid lisakulusid ja kahjumit.
3. Milliseid samme võiks riik astuda, et seakasvatussektorit toetada?
Esmajärjekorras tuleb tagada toetus jahimeestele – et neil oleks motivatsiooni viia metssigade arvukus mõistlikule tasemele. Teiseks tuleb kiiremas korras tekitada surnud metssigade kokku korjamine ja seda niimoodi, et äravedu toimuks kiiresti ja kaugele eemale seafarmidest. Lisaks tuleb luua uute kaasaegsete farmide ehitamise toetusfond.
KOMMENTAARID
Kas sealiha kallineb?
Janika Jaago, Maxima Eesti kommunikatsioonijuht:
Maxima kauplustes moodustab ligikaudu 55% sealihast Eesti päritolu tooraine. Ülejäänu tuleb teistest Euroopa riikidest, mis aitab tagada kauba kättesaadavuse ka siis, kui kohalik tootmine satub surve alla.
Praeguse seisuga ei ole põhjust rääkida sealihanappusest ega märkimisväärsest hinnatõusust – tooted on klientidele olemas ning hinnatase on püsinud stabiilne. Hetkel ei ole me ka tootjatelt saanud teateid sealihaga seotud ostuhinnatõusudest. Kas ja mis ulatuses selliseid päringuid tulevikus võib tulla, ei oska me praegu prognoosida.
Loomulikult jälgime turuolukorda tähelepanelikult ning teeme kõik, et pakkuda klientidele jätkuvalt taskukohaste hindadega toidukaupa. Meie eesmärk on hoida hinnad võimalikult odavana, seda vajadusel ka oma marginaali arvelt investeerides.
* * * * * * *
Mariann Järvela, Selveri kommunikatsioonijuht:
Selveris on müügil eestimaine värske sealiha. Hetkel ei ole me saanud koostööpartneritelt infot võimalike hinnamuudatuste kohta. Küll on meid teavitatud, et seoses sigade Aafrika katku (SAK) levikuga võivad tekkida ajutised tarneraskused teatud toodete osas.
* * * * * * *
Marilin Jurisson, Rimi Eesti ostujuht:
Üle 90% müüdud seahakklihast on Eesti tootjatelt, Rimi omamärgitooted tulevad Leedust, Poolast.
Sealiha kategoorias üle poole müüdavast kogusest on Läti päritolumaaga, eriti just värske sealiha. Teise poole moodustavad valdavat kodumaised tootjad, kelle toodangust müüvad suurema mahu marineeritud liha ja šašlõkk.
Hetkel mõju meile ja lõpptarbijale on tagasihoidlik. Frank Kutteri toodete tarned on peatatud, sealt meil oli varem sortimendis kolm toodet. Muude toodetega praegu muresid ei ole.
Atria (Maks&Moorits kaubamärgi esindaja) on teavitanud meid, et võib esineda tarneraskuseid hakkliha osas kuni novembri lõpuni, kuid praegu on kõik tooted tarbijale saadaval.
Hetkel ei ole sellest lähtuvat mõju hindadele avaldunud, täna ei ole ka tarnijatelt selle põhjendusega meieni hinnatõusu teateid jõudnud.
Kaks küsimust eksperdile
MK-Estonia küsimustele vastab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda:
1. Kui farmis tuvastatakse vaid üks nakatunud siga, siis miks hukatakse kõik? Kas nii toimitakse vaid Eestis?
Taud on väga ohtlik. Eesmärgiks on vältida viiruse edasist levikut teistesse farmidesse ja ainsaks teeks on ka ühe nakatunud sea avastamisel kõik samas farmis olevad sead lugeda võimalikeks viiruse kandjateks, need esimesel võimalusel hukata ja seejärel töödelda viisil, mis viiruse tapab. Teades konkreetse taudi iseloomu, siis varem või natuke hiljem jõuab ta kõigi farmi sigadeni ja põhjustab loomadele tõsiseid vaevusi. Nendest põhimõtetest lähtuvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
2. Mida tehakse selleks, et taudikoldes olevad inimesed ja transpordivahendid ei levitaks omakorda taudi?
Kõik taudikoldes tegutsevad inimesed peavad olema teadlikud bioturvalisuse nõuetest ning neid ka täie tõsidusega järgima (sh kaitserõivastuse kasutamine, puhastamine ja desinfektsioon, isiklik hügieen). Et vältida taudide levikut, siis võimalike riskide maandamiseks ei siseneta nakatunud ettevõtte territooriumile tungiva vajaduseta ja kindlasti hoidutakse lähiajal teiste seapidamisega tegelevate ettevõtete külastamisest. Muuhulgas on järelevalveametnikel head teadmised ka sellest, kuidas vabal ajal teadlikult liikuda ja tegutseda, et mitte olla ise riskiallikaks järelevalves. Taudikoldest väljumisel järgitakse saastunud ja puhta tsooni reegleid, st vahetatakse kõik tõenäoliselt saastunud riided ja jalanõud puhaste vastu ning desinfitseeritakse kõik transpordivahendid.
Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet teavitanud järelevalveasutusi, kohalikke omavalitsusi, loomaomanikke ja erinevaid partnereid, kuidas kõik saaksid loomataude ennetada ja leviku riske maandada.
