Võimalus, et Ukraina loovutab rahuleppe osana Venemaale osa oma territooriumist on Vene režiimi juhi Vladimir Putini seatud lõks, ütles reedel Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas – vahendab BNS.
Putin nõuab Ukrainalt järeleandmisi vastutasuks oma vägede sissetungi peatamise eest, kuid nende nõudmiste täitmine tähendaks sõda alustanud riigi premeerimist, märkis Kallas.
Viimased arutelud Putini nõudmiste täitmise üle on “täpselt see lõks, kuhu Venemaa tahab meid sisse meelitada”, ütles Kallas intervjuus BBC-le.
“Ma pean silmas, et kogu see arutelu käib ainult selle üle, millest Ukraina peaks loobuma, milliseid järeleandmisi Ukraina oleks valmis tegema, samal ajal kui unustame, et Venemaa ei ole teinud mitte ühtegi järeleandmist. Just nemad on agressor, nemad ründavad jõhkralt teist riiki ja tapavad inimesi,” ütles ta.
USA juhitud rahupüüdlused on olnud visad hoogu sisse saama, kuigi USA president Donald Trump pidas eelmisel nädalal Alaskal Putiniga sõja üle kõnelusi ning võõrustas esmaspäeval Valges Majas Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid ja Euroopa liidreid.
Paljud rahuplaani ametlikud detailid vajavad veel läbirääkimist. Vahepeal on Venemaa jätkanud rünnakuid Ukrainale ning esitanud vastuväited mõnedele Ukraina peamistele nõudmistele.
Mitmes riigis arutatakse sõjajärgseid Lääne julgeolekutagatisi Ukrainale, mida Kiiev peab vajalikuks, et heidutada Venemaa uuesti ründamast, ütles Kallas, kelle sõnul “tundub, et oleme sellest kokkuleppest veel üsna kaugel”.
“Venemaa lihtsalt venitab. On selge, et Venemaa ei taha rahu,” ütles ta. “President Trump on korduvalt öelnud, et tapmine peab lõppema, aga Putin lihtsalt naerab ega lõpeta tapmist, vaid suurendab seda.”
Ukraina on samal ajal andnud Venemaa vastulööke kaugmaarelvadega, sihtides taristut, mis toetab Moskva sõjategevust. Rünnatud on naftatöötlemistehaseid ja muid sihtmärke ning bensiini hulgihind on tõusnud Venemaal viimastel päevadel rekordkõrgele.
Ukraina väed ründasid reedel Venemaal Družba naftajuhet, tabades Unetša naftapumplat Brjanski oblastis, teatas Ukraina droonivägede ülem Robert Brovdi, tuntud ka kui Magyar.
Naftajuhe Družba saab alguse Venemaalt ning viib naftat läbi Valgevene ja Ukraina Slovakkiasse ja Ungarisse. Venemaa territooriumil kulgeb selle haru Brjanski oblasti ja Unetša rajooni kaudu.
Juhe varustab Ungarit enam kui poole riigis tarbitava toornaftaga. Ungari välisminister Péter Szijjártó kirjutas reedel Facebookis, et Družba naftajuhet rünnati lühikese aja jooksul juba kolmandat korda.
“See on järjekordne rünnak meie riigi energiajulgeolekule. Järjekordne katse meid sõtta tõmmata,” kirjutas minister.
Ungari on peaminister Viktor Orbáni juhtimisel on võtnud Kiievi ja tema EL-i toetajate suhtes vastandliku hoiaku, samas kui enamik EL-i riike pakub Ukrainale poliitilist, rahalist ja sõjalist tuge.
Slovakkia ja Ungari on ainsad EL-i liikmesriigid, kes saavad endiselt naftat Venemaalt. Ülejäänud 25 lõpetasid selle ostmise pärast seda, kui Moskva alustas 2022. aastal sissetungi Ukrainasse.
