Eesti 200 hääletab Tallinna linnavolikogus tasuta lasteaia otsusele vastu ning kutsub teisi linnavolinike üles hääletama südametunnistuse järgi, kirjutab BNS.
“Tegemist on otsusega, mis ei lahenda Tallinna haridusvaldkonna tegelikke kitsaskohti, vaid suurendab püsikulusid ning kahjustab pikaajaliselt pealinna alushariduse kvaliteeti. Kõige mõistlikum on vajaduspõhine lähenemine, mille järgi haridusliku erivajadusega lapsed, madala sissetulekuga või mitme lapsega pered on kohatasust vabastatud,” märkis Eesti 200.
Eesti 200 Tallinna juhatus on seisukohal, et tasuta lasteaed on populistlik lubadus, mille tegelik hind jääb haridussüsteemi arengule koormaks. Eesti 200 jääb oma põhimõtetele ja algusest peale välja öeldud seisukohale kindlaks. Fraktsioon hääletab eelnõule vastu ja kutsub teisi linnavolinike, sõltumata nende erakondlikust kuuluvusest hääletama südametunnistuse järgi. Iga poolt antud hääl on otsene vastutus selle eest, et Tallinna linnal ei jätku järgmistel aastatel raha uute lasteaiakohtade rajamiseks ega õpetajate palgatõusuks.
„See on ajalooline viga, mis viib pealinna alushariduse pikemaks ajaks kriisi. See takistab õpetajate ja tugispetsialistide palgatõusu, aeglustab uute lasteaiakohtade loomist ning suretab välja eralasteaiad. Lasteaiakohti jääb vähemaks, sest naabervaldades kohatasu aina tõuseb ning lapsi tuleb Tallinna lasteaedadesse juurde. Kaotavad Tallinna lastega pered,” ütles Tallinna abilinnapea ja Eesti 200 Tallinna piirkonna juht Aleksei Jašin.
“Populismil on oma hind – ning selle hinnaks on 9 miljonit eurot juba 2026. aastal, ning see summa kasvab aastate jooksul veelgi. Samal ajal vajaks Tallinna lasteaedade võrk vähemalt 640 miljoni euro suurust investeeringut järgmise kümne aasta jooksul, et viia kõik lasteaiad vastavusse 2030. aastal jõustuvate nõuetega. Täna on rohkem kui 80 lasteaeda, mis ei vasta tulevastele normidele,” sõnas Jašin.
Tema sõnul on arusaamatu, miks valitakse lahendus, mis ei aita leevendada haridusvaldkonna tegelikke muresid. „Paljud lapsed jäävad ka edaspidi ilma vajaliku logopeedilise, eripedagoogilise ja psühholoogilise abita õigeaegselt. Meil on täna puudu kümneid tugispetsialiste, kuid selle asemel suuname raha tasuta teenusele, mille järele tegelik vajadus puudub – sest ligi kolmandik peredest on juba täna kohatasust vabastatud. Praegune vabastus on vajaduspõhine ja mõistlik. Vabastatud on pered, kus on mitu last lasteaias, madal sissetulek või, haridusliku erivajadusega laps. Tegelik probleem seisneb aga selles, et paljudes linnaosades napib lasteaiakohti ja järjekorrad ulatuvad sadadesse. Selle asemel, et suunata vahendid kvaliteedi ja ligipääsu parandamisse, soovitakse kehtestada üldine tasuta teenus, mille kasu on lühiajaline, kuid kahju pikaajaline.“
Jašini sõnul näitab ka aprillis avaldatud SALK-i küsitlus, et enamik tallinlasi eelistab kohatasu vähendamisele hoopis uute lasteaiakohtade loomist. „Reformierakonna enda valijatest ainult 23 protsenti soovib kohatasu kaotamist. Mille nimel me siis haridussüsteemi lõhume?“ lisas ta.
Eesti 200 seisab selle eest, et linn investeeriks uutesse lasteaiakohtadesse, tõstaks õpetajate ja tugispetsialistide palku ning tagaks lasteaedade kvaliteedi ja kättesaadavuse ka tulevikus. “Kutsume kõiki linnavolinikke üles langetama kaalutletud otsus ja hääletama terve mõistuse järgi,” lisas Eesti 200.
