Tervisekassa valmistub võimalikeks kärbeteks: 2025. aastal võib süsteemis tekkida kuni 200 miljoni euro suurune puudujääk. Kui riik ei sekku, satuvad kümned tuhanded eriarstivastuvõtud ohtu ning järjekorrad kardioloogide, onkoloogide ja teiste kitsa eriala spetsialistide juurde hakkavad kasvama juba sügisel. Tervisekassas rõhutatakse, et isegi praeguse kulutaseme juures töötab süsteem kroonilise alafinantseerimise tingimustes. Mida see kõik patsientide jaoks tähendab – uuris MK-Estonia.
Eesti tervishoiusüsteem läheneb olukorrale, kus „tasuta“ meditsiinist on üha raskem rääkida. Juba 2025. aastal võib Tervisekassa eelarves tekkida umbes 200 miljoni euro suurune puudujääk. Samal ajal on kulud viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud: elanikkond vananeb, patsientide arv suureneb ning sellega koos ka ravikulud.
Tervisekassa reserv on umbes 500 miljonit eurot, kuid kui need tuleks venitada nelja aasta peale, nagu sda poliitilisel tasandil kaalutud on, tähendaks see igal aastal kuni 100 miljoni euro suuruseid kärpeid.
Selle taustal kinnitab valitsus, et enne 2027. aastat ei plaanita teha põhimõttelisi otsuseid, samal ajal kui Tervisekassa valmistub „mustaks stsenaariumiks“ – abi mahu vähendamiseks ja ressursside ümberjaotamiseks. See aga võib tähendada: vähem vastuvõtte, pikemat ootamisaega, suuremat koormust arstidele – ja vähenenud ravivõimalusi just neile, kes seda kõige enam vajavad.
“Iga kärbe võib tabada kõige haavatavamaid”
Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Tuuli Seinberg märgib, et Eestis on juba praegu tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavuses ning nende ligipääsetavuses regionaalselt ja sihtrühmiti üsna suured käärid. Seega on ka praegune olukord puuetega inimeste ja teiste haavatavate gruppide jaoks kohati keeruline.
Tema sõnul on pikad ootejärjekorrad eriarstile ja raskused ka esmatasandil arstiabi kiiresti saada on patsientidele meelehärmi teinud juba pikemat aega. Eriarstiabi puhul oleks kindlasti leevenduseks laialdasem e-konsultatsioonide kasutamine esmatasandil.
Samas juhib Seinberg tähelepanu sellele, et eakatele ja vähenenud kognitiivse võimekusega inimestele on keeruline kasutada kaasaegseid e-lahendusi nagu e-PAK (e-perearstikeskus), sestap vajavad need sihtrühmad rohkem tuge ja selget arusaama, kuidas enda perearstiga ühendust võtta.
Ka on paraku ikka veel teenusepakkujaid, kes pole näiteks liikumis- või nägemispuudega inimestele ligipääsetavad.
“Krooniliste haigustega patsiendid on tavaliselt ka enda eriarsti jälgimisel ning neil on oma kokkulepitud tervisekontrollide ajad ning ravi jälgimise skeemid. Siin võib ravi katkestamine tuua kaasa märksa suuremad kulud tervishoiusüsteemile,” ütleb ta. “Arvestades aga sellega, et krooniline haigus ja/või puue võivad mõjutada oluliselt ka inimese ja tema pere majanduslikku toimetulekut, ei ole eriti tõenäoline erameditsiiniteenuste suurem kasutamine. Kui näiteks osalise töövõime korral on töövõimetoetus kuus ca 370 eurot, siis sellest 100 eurot erakliinikus kulutada võib tähendada seda, et inimene ei saa välja osta enda ravimeid või tasuda muude eluliselt oluliste teenuste eest.”
“Patsient peab olema õigel ajal õiges kohas”
Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Laagri tervisekeskuse perearst Triinu-Mari Ots rõhutab: koormust tervishoiusüsteemis reguleerib kõige paremini see, kui kõik osapooled lähtuvad põhimõttest, et patsient peab olema õigel ajal õiges kohas. Inimeste tervisemured on väga erinevad, nende lahendamise kiirus sõltub meditsiiniliselt vajadusest.
„Mõistame ju kõik, et tõsisemad probleemid vajavad kiiret sekkumist, samas kui köha-nohu ja teised kergemad tervisemured võivad oodata,“ selgitab arst.
Tema sõnul ei ole kättesaadavus peamine eesmärk, vaid see, et inimene saaks õigeaegset abi. See, kas kavandatavad kärped hõlmavad visiitide ärajätmist, on praegu võimatu ette näha.
Mis puudutab riski krooniliste haigustega patsientidele ja eakatele, tunnistab Ots: „Täna on veel raske ennustada, kuidas mõjutavad kärped vajalikku abi, tegelikult me ju ka ei tea, mida kärped täpselt sisaldavad. Selge on, et olukorda, kus piiramatu abi kõigile kiiresti ja kohe ei ole võimalik ja seda näitab ka teiste riikide praktika.“
Ta rõhutab: „Ravi läheb järjest täpsemaks ning kallimaks – näeme seda vähiravi näitel – ja on paratamatu, et kõiki uusi innovaatilisi ravimeetodeid me praeguse rahastuse juures kõigile kohe tagada ei saa.“
Kommentaar
Hanna Veisman, Tervisekassa meditsiiniseadmete spetsialist
Alates juulist arvati rahastatavate meditsiiniseadmete nimekirjast välja 46 seadet. See on seotud sellega, et tootjate esindajad ei soovinud nimetatud meditsiiniseadmete puhul hinnakokkulepet jätkata tulenevalt tootmise või turustamise lõppemisest. Muudatuste detailsed selgitused, sealhulgas loetelust väljaarvatavate seadme nimekiri on leitav määruse seletuskirjast, mille link asub Tervisekassa veebilehel.
Lisaks on tootjate esindajatega sõlmitud hinnakokkulepped uute piirhindadega 174 meditsiiniseadme puhul. See on vajalik, et tagada hinnatõusuga nende turustamise jätkusuutlikkus ja toodete edasine kättesaadavus kindlustatutele tulenevalt meditsiiniseadmete valmistamise kulude või sisseostu- ja transpordikulude kasvust. Samuti ajakohastati nende seadmete hinnad, mille suhtes rakendati loetelus 22%-list käibemaksumäära, sest alates 1. juulist 2025 tõusis see 24%-le.
Oluline on märkida, et Tervisekassa kompenseeritav piirmäär ehk soodusprotsent (sõltuvalt tootest 50% või 90%) ei muutu. Küll aga võib tulenevalt loetelus olevate meditsiiniseadmete hinnamuudatustest, meditsiiniseadmete väljaarvamisest või uute meditsiiniseadmete lisandumisest muutuda või kehtestatakse Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks oleva piirhinnalt teise võrreldava meditsiiniseadme piirhind. Kõik muudatused, sealhulgas uute lisanduvate seadmete nimekiri ja ülevaade kompenseerimise tingimustest on leitav eitav määrusest, selle lisast ning seletuskirjast.
Toimetuselt
Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi finantsvaldkonna spetsialistid olid materjali ettevalmistamise ajal puhkusel. MK-Estonia jätkab olukorra uurimist pärast nendelt kommentaaride saamist.
