Laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeoga puutus linnaruumis kokku ligi 200 000 inimest.
Peo kunstilised toimkonnad ja korraldajad avaldavad ühiselt tänu kõigile, kes üldpeo võimalikuks tegid. Lauluväljaku tuletornis ja Kalevi keskstaadionil süttib peotuli taas 2028. aastal ühiselt toimuval üld- ja noorte laulupeol.
Kalevi Keskstaadioni murul rõõmustasid publikut 10 938 tantsijat ja tantsupeo etendusi külastas kokku ligi 44 000 inimest. Rahvamuusikapeol osales 765 muusikut. Laulupeolisi oli kokku 32 022 ning ava- ja suurkontserti külastas kokku 79 000 inimest. Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales ligi 45 000 peolist.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul võib peoga rahule jääda. “Suur tänu kõigile, kes meiega selle peo lõid – eelkõige umbes 1500 inimesele, kes on meie kollektiivide juhid üle Eesti ja selle traditsiooni igapäevased hoidjad. Tänan ka kunstilisi toimkondi ja kõiki toimkondade juhte, kel on aastatepikkune kogemus arstiabi, toitlustuse, liikluse või majutuse korraldamisel. Aitäh ELTSA perele – meie üheksaliikmelisele tiimile, kes selle kõige eest igapäevaselt vastutab. Minu hing on rahul – see pidu õnnestus nii kunstilises kui korralduslikus vaates. Ja me juba liigume järgmise suunas – 2028. aastal ootab meid ees ühine üld- ja noorte laulupidu. Loodame, et meie traditsioon kestab veel kaua, edasi järgmistele ja järgmistele põlvkondadele,” ütles Toomla.
Laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ütles, et ta on kui laulupeo poolt puhtaks pestud.
“Hing ja süda on puhtad ning ma olen üliõnnelik. Suur tänu kõigile lauljatele ja nende dirigentidele, kes iganädalaselt selle nimel töötavad. Mul on siiralt hea meel, et peo muusikaline teekond sai alguse murdekeeltest – olen väga tänulik oma kunstilisele meeskonnale, kes selle mõtte ellu viisid ja lõid kaks imeilusat kontserti. Kui küsiti, kui raske on koore ülalt juhtida, siis täna ütlen: neid oli hoopis raske tagasi hoida. Nägin laululaval väga palju õnnelikke Eesti inimesi. Ja usun kindlalt, et eilse mudilaskoori seas olid tulevased laulupeo dirigendid – loodan, et neid oli seal palju,”
võttis Heli Jürgenson kokku.
Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann: “Väga eriline tänu kuulub pealtvaatajatele – see, kuidas nad aplodeerisid ja lõpus püsti tõusid, on suurim tunnustus kõikidele tegijatele. Meie soov, et pidu sünniks üle-eestilise kokkutulekuna, toimis tõesti hästi. 11 000 inimese väljakule paigutamine õnnestus suurepäraselt ja isegi prooviaega jäi üle. Mul on hea meel, et ilm meid hoidis – ma ei kujuta ette, kuidas võimlejad oleksid vihmaga oma lehvikutega tantsida saanud. Seekord kasutasime üle pika aja ka videolahendusi ja salvestatud muusikat ning et kõik see toimiks, oli meil suur meeskond – suur-suur tänu neile!”
Rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap: “Mul on raske rääkida, sest olen väga emotsionaalne – see nädal on toonud palju pisaraid, aga ka tohutu tänutunde. Ma olen siiralt tänulik, et sain seda teed koos teiega käia ja nii palju õppida. Osalejate ettevalmistus oli väga hea ja meie ühine koosolemine – mida muidu nii suure seltskonnaga ei juhtu – lõi tugeva ühtsustunde. Kontserdipäev õnnestus suurepäraselt, rõõmu oli igal sammul. Kõik liigid kõlasid hästi, igaüks omal moel, ja kogu publik oli nii kaasas, et lõpuks kadus piir lavalolijate ja pealtvaatajate vahel – kõik olid üks. See oli lihtsalt väga-väga kihvt.”
Politsei tähelepanu oli eeskätt suunatud liiklusele, avaliku korra tagamisele ja peoliste turvalisusele. Laulu- ja tantsupeo turvalisust aitas tagada ligi 600 politseinikku, sealhulgas ligi 100 abipolitseinikku.
Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhi Vaiko Vaheri sõnul möödus pidu suuremate vahejuhtumiteta: “Nädala kokkuvõttes võib öelda, et vahejuhtumeid oli vaid kümneid, mitte sadu, ja arvestades, et laulu- ja tantsupidu puudutas ligikaudu 200 000 inimest, on seda väga vähe.”
Ta lisas, et probleeme esines droonide ebaseadusliku lennutamisega ning Narva maanteel, kus kiiruseületamiste tõttu tuli paigaldada kiiruskaamera.
“Kiiruskaamera tuvastas, et kiirust ületasid ligikaudu pooled juhtidest,” tõi politsei operatsioonijuht esile ning rõhutas, et ohutu sõidukiiruse järgimine suurüritustel on elutähtis.
Laulu- ja tantsupeo meditsiinivaldkonna juhi Erik Vellerammi sõnul möödus seekordne pidu meditsiinitöötajate jaoks varasemast korrast kergemalt. “Suuri ja tõsiseid vahejuhtumeid ei olnud. Kokku oli 5845 pöördumist: 35 inimest saadeti tervisekontrolliks välihaiglasse, terviseprobleemide tõttu saadeti peolt koju 16 inimest. Tantsuväljakul oli pisitraumasid – peamiselt hõõrdumised ja liigeste väänamised. Lauluväljakul esines enim nõrkust, kurnatust ja krooniliste haiguste ägenemist,” ütles Velleramm.
Päästeameti ning laulu- ja tantsupeo tuleohutusjärelevalve juhi Ants Aguraiuja sõnul möödus üritus rahulikult. “Meie kokkuvõte tuleb lühem kui eelmisel korral. Ainus väljakutse, mille saime, oli tantsupeo tuli, mida peeti ekslikult tulekahjuks. Tegemist oli valeväljakutsega,” ütles Aguraiuja. Päästeteenistuse peamised ülesanded sel korral olid seotud ilmaoludega. “Pakkusime abi palavuse, muda, vihma, külma ja muude ilmastikutingimuste leevendamiseks,” ütles ta.
Väljaku toitlustuse eest vastutav naiskodukaitse esinaine Airi Tooming rääkis, et pidu oli nende jaoks väga edukas. “Minu peamine järeldus on see, et nende suurte pidude sees on päris palju väiksemaid ja kõrvalpidusid. Üks pidu toimus meil toitlustusalal ja nii seitse päeva järjest. Eriti eredalt tuli see välja laupäeval ja pühapäeval, kui järjepanu seitsme tunni vältel täitus saal 2500 kaupa 20 korda järjest sööjatega, kes olid rõõmsad ja tänulikud, kiitsid korraldust. Regulaarselt iga poole tunni tagant võeti nende tuhandete sööjate poolt üles tänulaul. Meeleolu oli nii sööjatel kui korraldajatel ülev ja rõõmsameelne. Oleme tänulikud, et saime oma peost osa supikultuurse alternatiivse peo abil,” ütles Tooming.
Ta lisas, et ka koostöö Toidupangaga sujus väga hästi. “Peol said esimest korda toidujäägid väga tõhusalt väärindatud. Supp, mis nende arvelt, kes siiski sööma ei jõudnud, järgi jäi, läks Toidupanga kaudu erinevatele organisatsioonidele, kes jagasid selle laiali abivajajatele ja päästsid korralikku ja söömiskõlbulikku toitu. Projekt toimis väga hästi, kogu see kogus viidi iga päev ära ja jagati laiali. Arvan, et see oli igati suurepärane,” ütles Tooming.
Liikluskorralduse juhi Lauri Lillmanni sõnul sujus nii laulupeoaegne kui ka -järgne liikluskorraldus hästi. “Umbes tunni ajaga suutsime liikluse taastada ja avada. Suuri liiklusseisakuid oli Smuuli teel kokku umbes 30 minutit, Pirita teel olid seisakud veelgi lühemad,” ütles Lillmann.
“Kindlasti tahame tänada Bolti ja kõiki teisi renditeenuse pakkujaid, kes väga hästi liitusid tegevuskavaga, mis me olime planeerinud, et vältida taksode saabumist lauluväljaku vahetusse lähedusse. Oli väga hästi ära planeeritud nende paiknemised Smuuli teel, Pirita tee pool ja Kadriorus. Rahvas liikus massiga laiali ning siis nad said oma taksod võtta veidi kaugemalt,” kirjeldas Lillmann üht põhjust, mis liikluse toimimisele kaasa aitas.
“Peo ajal liiklus sujus, inimeste saabumine toimis väga hästi. Minu arvates oli Tallinna Linnatranspordi poolt ühistranspordi planeerimine hea, marsruudid olid väga hästi planeeritud,” kirjeldas Lillmann liiklust peo ajal.
“Ise õppisime väga palju protsessi käigus ja järgmiseks sündmuseks on palju mõtteainet, et kuidas saaks asju veel paremini planeerida, et kõik oleks veel sujuvam. Arvan, et siia sobib mõte: “Raske õppustes, kerge lahingus”,” ütles Lillmann.
