Soomes tööd mitte leidvad Ukraina sõjapõgenikud liiguvad üha enam teistesse Euroopa Liidu riikidesse, sealhulgas Eestisse, kus töö leidmine on lihtsam, kirjutab BNS viitega Soome rahvusringhäälingule Yle.
Soomest on Yle andmeil lahkunud vähemalt 40 000 ukrainlast, kellest osa on suundunud Eestisse paremate töövõimaluste tõttu. Kokku on Soome saabunud ligikaudu 90 000 ajutise kaitse saanud ukrainlast, kellest umbes 50 000 viibib riigis. Eesti kasuks otsustas ka ukrainlanna Vladislava Onufrienko.
„Kahjuks ei õnnestunud mu elu Soomes. Püüdsin teha kõik, mida suutsin. Mul on tunne, et see riik ei taha mind siia,“ ütles Onufrienko, kelle sõnul ei õnnestunud tal pärast varasemat töökaotust Soomes enam uut kohta leida – hoolimata sellest, et tal on vajalikud load ning ta valdab mitut keelt.
Sarnase otsuse tegi ka Ukrainast pärit Andrii Kaminskõi, kes plaanib naasta Eestisse, kus ta leidis varem kiiresti töö.
„Otsin tööd, kuid ei leia midagi. Isegi talutöödel nõutakse soome keelt, inglise keelest ei piisa. Saadan igal nädalal kümneid avaldusi, kuid enamasti ei saa ma isegi eitavat vastust,“ kirjeldas Kaminskõi Soome olukorda.
Põhjanaabrite juures on tema sõnul töö leidmist raskendanud eelkõige keelenõue, kuna paljud tööandjad eeldavad soome keele oskust ka lihtsamate tööde puhul.
Lisaks mõjutab ukrainlaste otsuseid ajutise kaitse ebakindel tulevik. Kehtiva korra järgi lõpeb ajutine kaitse juba järgmise aasta märtsis ning selle pikendamise osas puudub selgus. Yle viitab ka sellele, et ukrainlaste tööhõive on Soomes võrreldes mitme teise Euroopa riigiga madal. Kui Soomes töötab umbes 40 protsenti ajutise kaitse saanud ukrainlastest, siis näiteks Ungaris on vastav näitaja 71 protsenti.
Mitmes Euroopa riigis arvestatakse ajutise kaitse all veedetud aega ka püsiva elamisloa saamiseks vajaliku perioodi hulka, kuid Soomes see nii ei ole, mis omakorda vähendab riigi atraktiivsust.
Yle kinnitusel arutavad ukrainlased sotsiaalmeedias aktiivselt, millistes Euroopa riikides on lihtsam tööd leida ning kuhu tasub edasi liikuda.
