Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks ravimiseaduse muudatused, mis võimaldavad Eestis võtta kasutusele apteegiautomaadid, kirjutab BNS.
Apteegiautomaadid võimaldavad osta nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid apteekide väljaspool tööaega ning piirkondades, kus apteeke ei ole. Enne ravimi väljastamist nõustab proviisor või proviisori assistent ostjat videolingva vahendusel ja kinnitab ostu.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul annavad apteegiautomaadid inimestele lisavõimaluse ravimite kättesaamiseks. „Apteegiautomaat ei asenda apteeki ega proviisorit. See annab inimesele lisavõimaluse saada vajalik ravim kätte ka siis, kui apteek on kaugel või juba suletud. Sama oluline on see, et inimene ei jää automaadi juures oma valikuga üksi, vaid saab proviisorilt nõustamist,“ ütles Joller.
Apteegiautomaadist saab osta nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Ostja valib ekraanilt vajaliku preparaadiga ning võtab videolingi teel ühendust proviisoriga. Käsimüügiravimi ostmiseks isikutuvastust ei nõuta, kuid enne ostu kinnitamist kontrollib proviisor valitud preparaate ja nõustab nende kasutamist. Retseptiravimi ostmisel tuleb ostjal lisaks läbida isikutuvastus, misjärel proviisor kontrollib retsepti, ostja isikut ja väljastatavat preparaati.
Apteegiautomaadid on üldapteekide osa ning nende eesmärk on täiendada olemasolevat apteegivõrku, mitte seda asendada. Lisaks kehtestatakse piirangud, et automaadid ei koonduks vaid suurtesse keskustesse ning olemasolevad apteegid saaksid oma tegevust jätkata. Muudatus ei kohusta apteeke automaate paigaldama. Iga apteegi omanik saab ise otsustada, kas ja kuidas ta uusi lahendusi kasutab.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul on apteegiautomaadid hea näide sellest, kuidas Eesti ettevõtete välja töötatud uued lahendused saavad lihtsustada inimeste igapäevaelu. „Eestis on palju hea ideede ja nende elluviimise oskusega ettevõtteid, kuid sageli jääb uute lahenduste rakendamine kehtivate reeglite taha. Riigi ülesanne on selliseid takistusi vähendada, tagades samal ajal inimeste turvalisuse. Apteegiautomaadid näitavad, kuidas saame anda ettevõtetele võimaluse pakkuda uusi teenuseid ja tuua sellest saadav kasu otse inimesteni,“ ütles Vahtras.
Apteegiautomaate saab kasutada nii linnades kui ka väiksemates asulates. Suuremates linnades hakkavad automaadid asuma apteekide läheduses, et ravimeid saaks osta ka pärast nende sulgemist. Väiksemates asulates saab automaate paigaldada sinna, kus apteeki ei ole. Ravimiseaduse muudatused aitavad lihtsustada ka ravimite valmistamise korda apteekides. Mõningaid ravimeid ei saa osta valmis kujul – apteek peab need valmistama arstiretsepti alusel individuaalselt konkreetsele inimesele. Edaspidi saab sellise ravimi tellida oma tavapärasesse apteeki, isegi kui seda seal ei valmistata.
Ravim valmistatakse teises apteegis, kus on vajalikud oskused ja seadmed, kuid inimene saab selle kätte oma tavapärasest apteegist või apteegiautomaadist. Inimene ei pea ise otsima apteeki, kus ravimit valmistada saab. Lisaks saavad pärast muudatuste jõustumist apteegid ja tervishoiuasutused tellida haiglaapteekidest spetsiifilisi ravimeid, mida nad ise valmistada ei saa.
Edasi arutab ravimiseaduse muudatusi Riigikogu. Eelnõu vastuvõtmisel jõustuvad apteegiautomaate puudutavad muudatused 1. märtsil 2027. Esimeste automaatide paigaldamise tähtajad sõltuvad apteegiomanike valmisolekust.
Eelnõu on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooniprogrammiga Accelerate Estonia ning selles on arvestatud proviisorite, ettevõtete ja tervishoiuvaldkonna esindajate ettepanekuid.
