Võrreldes varasemate aastatega kiirendas Eesti valitsus selle aasta esimesel kuuel kuul märgatavalt töötempot, esitades Riigikogule peaaegu poole rohkem eelnõusid kui samal perioodil varem ning täites üle 80% tegevusprogrammis ette nähtud ülesannetest, teatab BNS.
Esimesel poolaastal esitas valitsus Riigikogule 77 eelnõud võrreldes 47-ga 2025. aasta samal perioodil ja 36-ga 2024. aastal. Parlament võttis vastu 100 eelnõud – peaaegu poole rohkem kui kahe eelneva aasta esimesel kuuel kuul, mil kiideti heaks vastavalt 60 ja 57 eelnõud.
Poole aastaga viis valitsus ellu 124 tegevusprogrammis ette nähtud meedet.
Olulisemate otsuste hulka kuulub kaitsekulutuste suurendamine alates 2026. aastast 5,4%-ni SKP-st. Vahendid suunatakse õhutõrje tugevdamiseks, maavägede tulejõu suurendamiseks ning mehitamata süsteemide ja elektroonilise sõjapidamise vahendite arendamiseks.
Samal ajal suurendab riik panust kaitsetööstuse arendamisse, eelkõige laskemoona tootmisesse ja mehitamata tehnoloogiate väljatöötamisse. Eesti jätkas Ukraina toetamist ja seisis koos Euroopa Liidu partneritega Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamise eest. Lisaks eesistub Eesti 2026. aastal Põhjamaade ja Balti riikide koostööformaadis NB8.
«Esimesel poolaastal võttis valitsus vastu otsused, mis tugevdavad Eesti julgeolekut ja suurendavad riigi konkurentsivõimet kiiresti muutuvas julgeoleku- ja majanduskeskkonnas. Laiendasime mehitamata õhusõidukite seire- ja tõrjevõimekust, uuendasime Eesti julgeolekupoliitika aluseid ning valmistasime ette mehitamata tehnoloogiate arendamise tervikliku teekaardi. Selle eesmärk on teha Eestist 2030. aastaks maailma parim riik selliste tehnoloogiate arendamiseks ja rakendamiseks,» ütles riigisekretär Keit Kasemets.
«Lisaks käivitasime algatuse Eesti.ai, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris ja ettevõtluses, tõsta tootlikkust ning vähendada bürokraatiat,» lisas ta.
Esimese poolaasta jooksul kujundas valitsus ka selged alused Eesti energia- ja keskkonnapoliitikale, et tagada töökindel ja kättesaadav energiavarustus ning toetada üleminekut puhtamatele energiaallikatele. Valmistati ette ühistranspordireformi kontseptsioon ja soetati uus praam ühenduse pidamiseks suursaartega.
Lisaks kiirendas valitsus planeeringute läbivaatamist ja riigihangete läbiviimist, lihtsustas alaealiste töölesaamise reegleid, uuendas õppelaenude süsteemi, tugevdas eesti keele õpet ning tõstis riigi kriisivalmidust. Samuti jõustub nõusolekuseadus ning vanemahüvitiste süsteem muutub paindlikumaks.
Kõige rohkem ülesandeid täitsid justiits- ja digiminister – 42 ning majandus- ja tööstusminister – 35. Suurima osa planeeritud ülesannetest realiseerisid rahandusminister – 83% ja välisminister – 67%.
Kokku hõlmab valitsuse tegevusprogramm aastateks 2025–2027 558 meedet. Neist 276 ehk 50% on juba täidetud, veel 154 ehk 28% on elluviimisel.
