Välisminister Margus Tsahkna sõnul leppis Euroopa Liit neljapäeval kokku 21. sanktsioonipaketi meetmetes, mille eesmärk on vähendada Venemaa riigieelarve tulusid ja sellest tulenevalt piirata Venemaa võimet jätkata agressiooni Ukraina vastu. Sellest teatab BNS.
Eesti algatusel käsitletakse paketis Schengeni alale sisenemise piiramist Venemaa sõjaväelastele, kes osalesid sõjas Ukraina vastu. Muu hulgas näeb sanktsioonipakett ette nafta hinnalae külmutamise praegusel tasemel järgmiseks aastaks.
«Viimastel kuudel on Ukraina tänu löökidele sügavale Venemaa territooriumile kallutanud vaekausi enda kasuks. Venemaal on üha suuremad raskused nii sõjalises kui ka majanduslikus plaanis, mistõttu on oluline kasutada just seda hetke ja tugevdada survet Moskva suhtes, et lõpuks sundida teda lõpetama agressiooni Ukraina vastu,» teatas välisminister Tsahkna.
ELi 21. sanktsioonipaketi raames otsustati kehtestada viisakeeld Venemaa sõjaväelastele, kes võtsid osa Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Selle Eesti algatatud meetme eesmärk on ära hoida Schengeni ala sisejulgeoleku ohtu, mis lähtub lahingukogemuse ja antieuroopalike meeleoludega isikutest. Venemaa relvajõudude tegevteenistuses on umbes 650 000 inimest.
«Eesti on peamine toetaja Venemaa sõjaväelaste Schengeni alale sisenemise piiramisele. Ootame, et lisaks hiljuti vastuvõetud kokkuleppele tuleb Euroopa Komisjon juba sügisel välja ettepanekutega selle kohta, kuidas operatiivselt kehtestada keelud ja mitte lubada Euroopasse sõjas osalenud Venemaa sõjaväelasi,» ütles Tsahkna.
«Hiljuti kokkulepitud pakett sisaldab meetmeid, mis vähendavad Venemaa riigieelarve tulusid ja sellest tulenevalt Venemaa võimet sõda jätkata. Samal ajal soovis Eesti koos mitmete teiste ELi liikmesriikidega kehtestada veelgi rangemaid meetmeid, eriti Venemaa energiaekspordi piiramiseks,» märkis Tsahkna, lisades, et kahjuks jätkavad Euroopa Liidu ettevõtted Venemaa LNG vedamist.
Vene päritolu nafta hinnalagi külmutatakse praegusel tasemel — 44,1 USA dollarit barreli kohta — järgmiseks aastaks. «Nafta hinnalae säilitamine praegusel tasemel on ülimalt oluline selleks, et maailmaturu hindade tõusu tõttu ei saaks Venemaa oma eelarvesse rohkem tulusid kui varem,» teatas minister.
Sanktsioonipakett sisaldab ka majanduslikke ja personaalseid sanktsioone finants-, energia- ja kaubandusvaldkonnas. Eelkõige karmistatakse meetmeid Venemaa pangandussektori ja «varjulaevastiku» suhtes, ning ELi liikmesriikidele kehtestatakse kohustus teavitada LNG-tankerite müügist. Edaspidi tekib ka võimalus kanda sanktsiooninimekirja aluseid, mis osutavad teenuseid juba sanktsioneeritud «varjulaevastiku» alustele, näiteks punkerdamist.
Lisaks tugevdatakse meetmeid Venemaa võimaluste piiramiseks kasutada krüptovaradega seotud teenuseid sanktsioonidest kõrvale hoidmiseks. Kui eelmine pakett keelas Venemaa krüptoplatvormide kasutamise ELis, siis nüüd luuakse võimalus kehtestada sanktsioone kolmandate riikide krüptoteenuste osutajate suhtes, keda kasutatakse hoidumiseks Venemaa-vastastest sanktsioonidest.
Finants- ja energiasektoris lisab 21. pakett organisatsioonide nimekirja, millega on tehingud keelatud, uusi krediidi- ja finantsasutusi, samuti kauplejaid, kes aitavad kaasa naftasanktsioonidest kõrvale hoidmisele. Lisaks kantakse sanktsiooninimekirja 41 alust, millest enamik on «varjulaevastiku» tankerid. Nimekirja täiendavad ka mitmed Venemaa sadamad ja lennujaamad.
Samuti laiendatakse oluliselt personaalseid sanktsioone. Sanktsiooninimekirja kantakse üle 200 füüsilise ja juriidilise isiku, sealhulgas Venemaa pangad, sõjalis-tööstuskompleksi ettevõtted ja nendega seotud isikud, Venemaa ettevõtjad ja suurfirmade juhid, propagandistid ja sõja toetajad, metallurgiaettevõtted, sealhulgas kullakaevandustööstus, naftasektori ettevõtted Venemaal ning kolmandate riikide firmad, mis aitavad kaasa Vene nafta ekspordile. Sanktsioone laiendatakse ka Valgevene suhtes.
