Norstati uuringu kohaselt loeb ja mõistab 72% Eesti elanikest sageli või alati lepingu tingimusi enne finantskohustuste võtmist. Sealjuures tunnistab peaaegu kolmandik vastanutest, että nad ei tutvu alati tingimustega, kuigi just lepingus sisaldub teave krediidi kogukulu, maksete suuruse ja viivitamise tagajärgede kohta, vahendab BNS.
Tingimusi loeb alati 43% küsitletutest, veel 29% teeb seda sageli. Sealjuures piirdub 13% põhitingimuste vaatamisega, 4% toetub teiste kokkuvõtetele ja 2% tavaliselt ei süvene detailidesse.
IPF Digitali (kaubamärk Credit24) Eesti üksuse juht Kristi Saaremets rõhutas, et lepingu lugemine ei ole formaalsus. Tema sõnul on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult intressimäärale, vaid ka krediidi kogukulule, ennetähtaegse tagasimaksmise tingimustele ja viivitamise tagajärgedele.
Uuring näitab ka seost finantskirjaoskuse ja pettuste eest kaitsmise vahel. Saaremets soovitab mitte võtta finantsotsuseid vastu kiirustades, kontrollida hoolikalt tingimusi ja laenuandja usaldusväärsust.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel langes 2023. aastal Eestis petturite ohvriks 3685 inimest ning kogukahju ületas 29 miljonit eurot.
Naised Eestis loevad lepingutingimusi mõnevõrra sagedamini kui mehed: seda väitis 46% naistest ja 40% meestest. Kutserühmade seas suhtuvad lepingutesse kõige tähelepanelikumalt füüsilisest isikust ettevõtjad.
Enne krediidilepingu allkirjastamist soovitab Saaremets kontrollida krediidi kogukulu, igakuiste maksete suurust, lisatasusid, viivitamise tagajärgi, ennetähtaegse tagasimaksmise tingimusi ning samuti veenduda finantsteenuse osutaja usaldusväärsuses.
