BNS teatab, et vingugaasiandur puudub endiselt paljudes eakate kodudes ning lähedased ei pruugi teada, millised andurid nende eaka sugulase kodus üldse olemas on, selgub värskest Nublu uuringust.
Suitsuandur on olemas 72 protsendil eakatest, vinguandur aga vaid 42 protsendil. Tahke kütte või gaasiga eakate kodudes on vinguandur olemas 64 protsendil. Eriti madal on teadlikkus maa-asulates elavate tahket kütet kasutavate üle 56-aastaste inimeste seas.
Vingugaas on turvafirma G4S-i teatel salakaval, sest inimene ei saa seda ise märgata. Kuigi 65 protsenti elanikest teab, et vingugaasi pole võimalik ise ära tunda ja selle tuvastamiseks on vaja vinguandurit, usub 30 protsenti vastanutest endiselt, et vingugaasi võib ära tunda halva enesetunde või lõhna järgi. Samuti on levinud müüt, et vingugaas on õhust raskem.
Kui inimene peab peavalu, uimasust, iiveldust või halba enesetunnet tavaliseks tervisehäireks ega seosta neid võimaliku vingugaasiga, võib oht jääda õigel ajal märkamata.
Uuringu järgi ei tea 14 protsenti vastanutest, millised andurid nende eaka sugulase kodus paiknevad. Kuus protsenti teab, et midagi on paigaldatud, kuid ei oska öelda, kas tegemist on suitsu- või vinguanduriga.
Eraldi elavaid eakaid lähisugulasi on 46 protsendil elanikest ning neist 53 protsendil on kodus tahkeküttekolle või gaasiseade. Seetõttu on lähedastel oluline roll eaka inimese kodu tuleohutuse kontrollimisel.
Üle tuleks kontrollida, milline andur kodus on, kas see töötab, millal see paigaldati ja kas see asub sobivas kohas. Samuti tasub üle vaadata seadme kasutusiga ning vajadusel andur välja vahetada.
