Kõrgharidusega Eesti elanikud elavad oluliste tervisepiiranguteta peaaegu 14 aastat kauem kui põhiharidusega või madalama haridustasemega inimesed. Sellest annavad tunnistust tervishoiusüsteemi tõhususe uue hindamise tulemused, mis tõid välja ka olulised erinevused elanikkonna terviseseisundis sõltuvalt sissetulekust ja elukohast, teatab BNS.
„2025. aastal elasid põhiharidusega või madalama haridustasemega inimesed tervena umbes 50 aastat, samal ajal kui kõrgharidusega inimesed — umbes 64 aastat,“ seisab aruandes. Lõhe erineva haridustasemega inimeste vahel püsib oluline aastate jooksul ja praktiliselt ei vähene. Säilivad ka märgatavad regionaalsed erinevused. Tervena elatud aastate arvu poolest jäävad maha eriti Võrumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa.
Aruande kohaselt saab Eesti tervishoiusüsteemi tööd tervikuna hinnata mõõdukalt heaks, kuid selle tõhusus erineb oluliselt sõltuvalt suunast. Süsteem on saavutanud edu haiguste ravis ja meditsiiniabi tulemuste parandamises, kuid osutus vähem tõhusaks elanikkonna tervise säilitamises, haiguste ennetamises ja ebavõrdsuse vähendamises tervise valdkonnas.
Ravida või ennetada
Viimaste kümnendite jooksul on Eesti elanike oodatav eluiga ja tervena elatud aastate arv suurenenud. Positiivsete muutuste hulgas on suremuse vähenemine põhjustel, mis on ennetatavad tänu õigeaegsele ja tõhusale ravile, mitmete haiguste ravitulemuste paranemine ning elanikkonna osaluse kasv vähi sõeluuringutes.
Lisaks on suurenenud hambaravi saavate laste osakaal, vähenenud alkoholi ja tubaka tarvitamine laste ja noorte hulgas ning vähenenud ka alaealiste sünnituste arv. Kuid tervisnäitajate paranemine ei puuduta elanikkonna eri rühmi võrdsel määral. Aruandes märgatakse, et Eestis avaldavad inimese haridus, sissetulek, hõivatus, elutingimused ja harjumused olulist mõju tema tervisele.
Tuuriv Euroopa
Seejuures pöörab tervishoiusüsteem endiselt rohkem tähelepanu juba tekkinud haiguste ravimisele kui terviseprobleemide ennetamisele. Erilist muret tekitavad riskantne alkoholitarvitamine, ebapiisav füüsiline aktiivsus ning ülekaalu ja rasvumise levik nii täiskasvanute kui ka laste seas. Need tegurid suurendavad krooniliste haiguste riski ja mõjutavad pikas perspektiivis negatiivselt elanikkonna tervist. Aruande autorite hinnangul ei piisa seni rakendatud meetmetest tervislikuma eluviisi laiemaks levikuks.
Arstiabi kättesaadavus halveneb
Probleemid püsivad ka meditsiiniteenuste kättesaadavusega. Perearsti abi kättesaadavusega rahulolevate elanike osakaal langes 84%-lt 2020. aastal 75%-le 2025. aastal. Seejuures peaks rahvastiku tervise arengukava kohaselt see näitaja 2030. aastaks jõudma 85%-ni.
Pikad järjekorrad eriarstide juurde ja mõningatele diagnostilistele uuringutele viivad selleni, et osa elanikkonna vajadustest meditsiiniabi järele jääb rahuldamata.
Eriti teravalt seisab probleem vaimse tervise valdkonnas, kus nõudlus teenuste järele kasvab kiiremini kui süsteemi võimalused vajalikku abi osutada.
Spetsialistide puudus ja pikk vastuvõtu ootamine võivad viia selleni, et inimene ei saa tuge õigeaegselt. Meditsiiniteenuste kättesaadavust mõjutavad ka regionaalsed erinevused tervishoiutöötajate jaotuses.
Lisaks seisab tervishoiusüsteem silmitsi tõsise kaadripuuduse ja personali vananemisega.
Veel üheks probleemiks jäävad patsientide olulised omaosaluskulud, eriti ravimitele, hambaraviteenustele ja pikaajalisele hooldusele.
Millised järeldused tegid uurijad
Eesti tervishoiusüsteemi tõhusust hinnati 92 näitaja põhjal, mis hõlmavad elanikkonna tervist, ravitulemusi, raviprotsessi, süsteemi struktuuri ja tegureid, mis mõjutavad tervishoiu eri valdkondi.
Uuringu autorid rõhutavad, et valitud näitajad ei võimalda saada ammendavat pilti süsteemi töö kõikidest aspektidest, kuid aitavad välja selgitada selle tugevaid külgi ja peamisi probleme.
Aruande peamine järeldus seisneb selles, et Eesti tervishoiusüsteem saab haiguste ravimisega järjest paremini hakkama, kuid elanikkonna tervise edasiseks parandamiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu ennetusele ja ebavõrdsuse vähendamisele, millest sõltub see, kui kaua ja kui tervelt inimesed elavad
