USA ja Iraan kooskõlastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis kehtestab 60-päevase tulistamise lõpetamise kõigil rinnetel (sealhulgas Liibanonis) ja avab Hormuzi väina laevaliiklusele. Selle dokumendi teksti ei ole avaldatud, selle täpsed tingimused on teadmata. Iraani allikad väidavad, et memorandumis on 14 punkti, kuid Ameerika pool ei ole seda kinnitanud. Memorandumi ametlik allakirjutamine toimub 19. juunil Šveitsis. Eeldatakse, et 60 päeva jooksul pärast seda töötavad osapooled lõpliku rahulepingu kallal ja lepivad kokku vaidlust tekitavates küsimustes, mille hulgas on Iraani tuumaprogrammi arendamine. Iisrael ei pea ennast selle kokkuleppe osapooleks. Ta ei kavatse Liibanonist vägesid välja viia, samuti hoiatab, et vastab Hizbullah’ rünnakutele löökidega, teatab Meduza.
Mida öeldakse USAs
Donald Trump teatas, et Hormuzi väin avatakse laevaliiklusele ning Iraani sadamatelt eemaldatakse Ameerika blokaad. „Kogu maailma laevad, käivitage mootorid. Laske naftal voolata!“ kirjutas USA president sotsiaalmeedias Truth Social. Kuid sellest teatest ei ole selge, mis hetkest ja millistel tingimustel Hormuzi väin avatakse.
Intervjuus ajalehele The New York Times teatas Trump, et kokkulepe Iraaniga tagab lõpuks laevadele „pideva tasuta läbipääsu“ läbi Hormuzi väina. Trump tänas ka Hiina RV esimeest Xi Jinpingi ja Venemaa presidenti Vladimir Putinit selle eest, et nad aitasid kaasa naftakriisi reguleerimisele – või vähemalt „ei sekkunud Hormuzi väina blokaadi“.
Trumpi sõnul piiratakse Iraani uraani rikastamise programm „igaveseks“ eranditult mittesõjaliste eesmärkidega. Sellekohast tehingut aga veel ei ole. Osapooled peavad alles läbirääkimisi selle üle, kas Iraan nõustub uraani rikastamise 20 aastaks peatama. Trump, nagu kirjutab NYT, „ands mõista, et võib-olla nõustub ka 15-aastase tähtajaga“.
Mida öeldakse Iraanis
Iraani riiklike agentuuride andmetel koosneb vastastikuse mõistmise memorandum 14 punktist. See sisaldab vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist kõigil rinnetel, Ameerika mereblokaadi tühistamist, Hormuzi väina avamist, samuti 24 miljardi dollari väärtuses välismaal asuvate Iraani varade vabastamist.
Nendes 14 punktis väidetakse samuti, et lõplik kokkulepe USA-ga puudutab ainult uraani rikastamist, sanktsioonide tühistamist ja Iraani majanduse taastamist, ning küsimused Iraani raketiprogrammi ja „vastupanujõudude“ (ilmselt on jutt Iraani proksidest, nagu Liibanoni Hizbullah) toetamise kohta „jäetakse lõplikult välja“ läbirääkimiste päevakorrast.
Iraani Kõrgema Riikliku Julgeolekunõukogu sekretariaadi avalduses öeldakse, et Islamivabariik, olles memorandumi kooskõlastanud, „viis lõpule ülekaalu saavutamise Ameerika-Sionistliku vastase üle“.
Mida öeldakse Euroopas
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia liidrid tervitasid memorandumit ja teatasid, et on valmis tühistama sanktsioonid vastutasuks Iraani „selgete ja kontrollitavate“ sammude eest oma tuumaprogrammi suhtes. „Iraan ei tohi kunagi saada tuumarelva. Oleme valmis selle nimel töötama koos USA, Iraani ja IAEA-ga,“ öeldakse eurooplaste ühisavalduses.
Mida öeldakse Iisraelis
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu Iraani ja USA kokkulepet ei kommenteerinud. Kaitseminister Israel Katz teatas aga, et viib koos Netanyahuga ellu „selget poliitikat“, mille kohaselt Iisraeli Kaitsejõud jäävad Liibanoni, Süüriasse ja Gaza sektorisse piiramatuks ajaks, et „kaitsta piiri ja Iisraeli asulaid džihadistlike rühmituste eest“. Ta hoiatas, et kui Iraan ründab Iisraeli tema Liibanoni-operatsiooni tõttu, siis Iisrael „annab vastulöögi kogu oma jõuga“.
Riigi rahvusliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir teatas, et Iraani ja USA kokkulepe ei kohusta Iisraeli mitte millekski, kuna tegemist ei ole „banaanivabariigiga“ ja see ei allu USA-le.
