Tundmatu tootja odav turvakaamera ei pruugi tuua kaasa vaid privaatsusriske, vaid võib kujutada endast ohtu ka kogu koduvõrgule. Turvaaugu avastamisel või nõrga parooli murdmisel võib võõras inimene saada ligipääsu kaamera pildile, salvestistele või mikrofonile ning üritada seejärel tungida ka teistesse võrku ühendatud seadmetesse, hoiatab turvafirma G4S. Sellest teatab BNS.
Kuigi turvakaamerad on mõeldud kodude ja ettevõtete kaitsmiseks, võib valesti valitud seade ise saada kasutaja võrgule ohuallikaks. G4S-i erakliendinduse divisjoni juht Tarmo Pärjala soovitab suhtuda erilise ettevaatusega väga odavatesse tundmatute tootjate kaameratesse, mille puhul puudub selge teave arendaja, andmete liikumise, tarkvarauuenduste või tehnilise toe kohta.
«Kui kaamerat müüakse tundmatu kaubamärgi all, tootja veebileht on puudulik, info tarkvarauuenduste kohta puudub ja rakendus küsib põhjendamatult palju õigusi, peaks see olema ohumärk,» ütles Pärjala.
Tema sõnul ei ole Hiinas toodetud kaamera alati halb, sest paljud tuntud tehnoloogiabrändid paigutavad samuti oma tootmise Aasiasse. Palju olulisem on tootja läbipaistvus, tema rakendatavad turvameetmed ja ostujärgse toe olemasolu. Kaamera erineb paljudest teistest nutiseadmetest selle poolest, et see näeb ja sageli ka kuuleb kõike, mis kasutaja kodus või kontoris toimub. See võib salvestada inimesi, lapsi, lemmikloomi, samuti jäädvustada tööruumides toimuvat ja klientide liikumist.
«Kui selline seade on ebaturvaline, ei seisne risk vaid selles, et pilt kaob. Risk on selles, me keegi võõras võib saada ligipääsu otseülekandele, salvestistele, mikrofonile, liikumisteavitustele või isegi teie koduvõrgule,» selgitas Pärjala.
Üks võimalikke probleeme on nõrk autentimine. Mõnel seadmel võivad olla eelseadistatud vaikimisi kasutajatunnused ja paroolid, mida kasutaja ei muuda või mida ei saa piisava turvalisuse tasemega seadistada. Olukord muutub hullemaks, kui seadme püsivarasse või tarkvarasse on sisse ehitatud konto andmed, mida kasutaja ei näe ega saa kontrollida. Seetõttu tuleb vaikimisi parool vahetada esimesel võimalusel. Samuti tuleks õigeaegselt uuendada kaamera tarkvara ja lülitada välja kaugvaatamise funktsioon, kui seda ei kasutata.
Koduvõrgu turvalisuse seisukohast võib probleem osutuda tõsisemaks, kui paistab. Kaameraga samas Wi-Fi-võrgus võivad olla arvutid, telefonid, printerid, nutitelerid, signalisatsioonisüsteemid ja isegi tööarvuti. Kui kurjategija saab haavatava kaamera kaudu võrgule ligi, võib ta üritada rünnata ka teisi seadmeid.
Kui te siiski kasutate nutikaamerat või muud võrguseadet, soovitab G4S eraldada nende jaoks eraldi Wi-Fi-võrk. Nii on sissemurdmise korral ründajal raskem pääseda ligi põhivoorule, kus asuvad teie arvutid, telefonid ja teised olulised seadmed.
Veel üks oluline küsimus: kuhu satub kaamera salvestatud või edastatav video? Paljud kaamerad töötavad tootja pilveteenuse ja mobiilirakenduse kaudu, mis võimaldab pilti telefonist kaugelt vaadata. Seejuures tasub uurida, kus asuvad serverid, kas ühendus on krüpteeritud, kellel on ligipääs salvestistele, kui kaua andmeid hoitakse ja kas teenus vastab Euroopa andmekaitsenõuetele.
Kui tootja ei anna selget teavet selle kohta, kuidas andmeid töödeldakse, kuhu need edastatakse ja millised on kasutaja õigused, siis riskid suurenevad. Ettevõtete jaoks toob see kaasa mitte ainult privaatsuse rikkumise, vaid ka mainekahju ning andmekaitseseaduste rikkumise, kui kaamera salvestab töötajaid, kliente, külastajaid või äriruume.
Kaamera turvalisus ei ole see, mis määratakse vaid ostuhetkel. Seade võib töötada tõrgeteta aastaid, kuid aja jooksul avastatakse selle tarkvaras ja rakendustes haavatavusi, mis tuleb uuenduste abil kõrvaldada. Tuntud tootjad väljastavad regulaarselt turvauuendusi ja teavitavad neist kasutajaid, samas kui tundmatu kaubamärgi tugi võib lakkada juba mõne kuu pärast.
«See on eriti suur probleem seadmete puhul, mis jäävad kasutusse aastateks. Kaamera võib seinal edasi töötada, kuid selle tarkvara võib olla ammu vananenud. Kasutaja näeb telefonis pilti ja mõtleb, et kõik on korras, kuid tegelikult võib seade olla rünnakutele haavatav,» ütles Pärjala.
G4S-i hinnangul tasub enne kaamera ostmist kontrollida, kas tootjal on arusaadav veebileht, kontaktandmed, privaatsuspoliitika, info tarkvarauuenduste kohta ja klienditugi. Samuti tuleks uurida, kas seade toetab kaheastmelist autentimist, kas see krüpteerib ühenduse, kas võimaldab muuta vaikimisi parooli ja millistel tingimustel pakutakse pilvesalvestust.
Ettevaatlikuks peaks tegema toode, mille kaubamärgi kohta pole praktiliselt üldse infot, mille rakendus küsib põhjendamatult palju õigusi, mille juhend on puudulik või mille reklaamtekst lubab liiga madala hinna eest ebarealistlikult laia funktsionaalsust.
Sellega seoses soovitab G4S valida turvakaamerat mitte ainult pildi teravuse või hinna järgi. Oluline on teada, kes on seadme tootja, kui kaua saab see uuendusi, kuidas on kaitstud ligipääs sellele ja kuhu edastatakse selle kogutud andmed.
