Välisminister Margus Tsahkna ütles reedel Helsingborgis toimunud NATO välisministrite kohtumisel, et droonijuhtum Eestis näitab, et NATO töötab ja Euroopa jätkab suurema vastutuse võtmist ühise julgeoleku eest, kirjutab BNS.
Tsahkna ütles kohtumisel, et Euroopa jätkab suurema vastutuse võtmist ühise julgeoleku eest. “Euroopa liitlased investeerivad rohkem kaitsesse ja panustavad üha enam meie ühisesse julgeolekusse. See on vajalik, et tugevdada NATO kaitsevõimet ja tagada usutav heidutus kogu alliansi territooriumil,” märkis Tsahkna.
“Kohtusin ka Ameerika Ühendriikide välisministri Marco Rubioga ja kinnitasin, et Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt, investeerides sel aastal kaitsesse juba üle 5 protsendi SKPst. Nii Eesti kui ka USA on pühendunud alliansi julgeoleku tagamisele,” ütles ta.
Tsahkna rõhutas, et USA vägede liigutamine peab toimuna koordineeritult ja oluline on mitte vähendada NATO heidutust alliansi idatiival.
“Venemaa on ja jääb NATO-le otseseks ja pikaajaliseks ohuks. Seetõttu peame jätkama heidutuse tugevdamist, suurendama kaitsekulutusi ning kasvatama kaitsetööstuse tootmisvõimekust,” ütles Tsahkna.
“Paari päeva eest Eesti õhuruumis liitlaste poolt alla lastud drooni juhtum näitab selgelt, et NATO töötab ning liitlased kaitsevad ühiselt meie julgeolekut,” ütles Tsahkna ja lisas, et liitlased on avaldanud meile täielikku solidaarsust.
Tsahkna rõhutas, et usutav heidutus tähendab reaalseid sõjalisi võimeid ja valmisolekut. “Tunnustame neid liitlasi, kes juba kulutavad vähemalt 3,5 protsenti SKPst sõjalisele kaitsele või on seadnud selge eesmärgi selleni jõudmiseks,” ütles ta.
NATO välisministrite kohtumise raames toimus ka NATO-Ukraina Nõukogu kohtumine Ukraina välisministri Andri Sõbiha osalusel. Aruteludel keskenduti Ukraina pikaajalisele toetamisele.
“Ukraina vajab pikaajalist, prognoositavat ja tegelikele sõjalistele vajadustele vastavat abi,” ütles Tsahkna. “Eesti toetab Ukraina esmavajaduste nimekirja ehk PURLi algatust ja eraldab Ukraina toetamiseks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti SKPst. See on investeering Euroopa julgeolekusse.”
Tsahkna sõnul on Ukraina julgeolek lahutamatult seotud kogu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekuga. “Ukraina liikmesus NATOs oleks kõige tõhusam ja usaldusväärsem julgeolekugarantii nii Ukrainale kui ka kogu Euroopale,” ütles ta. “Ukraina ei ole vaid abi saaja, vaid on üha enam muutumas meie ühisesse julgeolekusse panustajaks.”
Rääkides eesootavast NATO tippkohtumisest Ankaras, ütles Tsahkna, et ootab konkreetseid otsuseid Ukraina pikaajalise ja jätkusuutliku toetamise kohta. “Kuni agressor ei ole tõestanud valmisolekut rahuks, tuleb jätkata Venemaa survestamist ja Ukraina igakülgset toetamist,” lisas Tsahkna.
NATO välisministrite kohtumise veerel kohtus Tsahkna Albaania välisministri Ferit Hoxhaga ja Bulgaaria välisministri Velislava Petrova-Chamovaga. Räägiti ELi laienemisest, Euroopa julgeolekust ja Ukraina igakülgsest toetamisest.
Helsingborgist suundub Tsahkna visiidile Tšehhi Prahasse, kus ta osaleb rahvusvahelisel julgeolekukonverentsil GLOBESEC ning kõneleb homme, 23. mail Ukraina ja Euroopa pikaajalise julgeoleku teemalisel arutelul. Lisaks toimuvad konverentsi veerel kahepoolsed kohtumised.
