Terviseamet keskendub tänavu järelevalves kuuele peamisele valdkonnale, lähtudes ameti ohuprognoosist, kirjutab BNS.
Ohuprognoos on terviseameti teatel tööriist, millega hinnatakse tervise- ja elukeskkonnaga seotud riske ning suunatakse järelevalvet sinna, kus mõju inimeste tervisele on suurim. Terviseameti peadirektori asetäitja Erkki Osolaineni sõnul hõlmab järelevalve nii probleemidele reageerimist kui ka nende ennetamist.
„Lisaks juba ilmnenud probleemidele reageerimisele pöörame suurt tähelepanu ka riskide varajasele tuvastamisele ja ennetamisele. Meie eesmärk on pakkuda süsteemset, läbimõeldud ja nõustavat järelevalvet, mis aitab ennetada laiaulatuslikke terviseriske ning tagada ühiskonnale turvalise arengukeskkonna,“ ütles Osolainen.
Terviseamet keskendub järelevalves vee terviseohutusele, sealhulgas joogivee, ujulate ja veekeskuste kontrollile. Samuti on fookuses haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutus, kus pööratakse tähelepanu eelkõige laste ja teiste haavatavate sihtrühmade keskkonnale. Järelevalve hõlmab ka toodete terviseohutust, sealhulgas biotsiide, kemikaale ja kosmeetikatooteid. Lisaks keskendutakse iluteenuste hügieeninõuetele ning balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedile. Terviseameti andmetel esineb ligikaudu kolmandikul teenuseosutajatest puudusi hügieeninõuete täitmises.
Fookuses on ka nakkushaiguste immunoprofülaktika, kus kontrollitakse immuniseerimise andmete kvaliteeti ja riikliku immuniseerimiskava täitmist. Samuti pöörab amet tähelepanu tervishoiuteenuste kvaliteedile, kättesaadavusele ja tegutsemisõigusele, sealhulgas dokumenteerimiskohustuse täitmisele ja andmete edastamisele tervise infosüsteemi.
Ohuprognoos dünaamiline dokument, mida ajakohastatakse vastavalt uutele andmetele ja muutuvatele riskidele.
