Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi teadlased alustasid viieaastast uurimisprojekti, mille eesmärk on selgitada, miks on pikaajalise depressiooni, ärevuse ja kroonilise stressiga inimestel suurem risk haigestuda Parkinsoni tõppe, kirjutab BNS.
Projekti juhtivuurija, Tartu Ülikooli farmakoloogia kaasprofessori Miriam Ann Hickey sõnul ei ole seni teada, millised bioloogilised mehhanismid selgitavad pikaajalise stressi ja Parkinsoni tõve vahelist seost.
„Ärevust, depressiooni ja Parkinsoni tõbe on eraldi küll palju uuritud, kuid nende omavahelisest seosest teame endiselt üllatavalt vähe. Parkinsoni tõbi on ravimatu haigus, mistõttu on väga vajalik mõista, millised mehhanismid selle kujunemist mõjutavad. See aitab tulevikus paremini suunata nii teadustööd kui ka tõhusamate ravivõimaluste väljatöötamist,“ vahendas ülikool Hickey sõnu.
Teadlaste sõnul ei peeta Parkinsoni tõbe enam üksnes ajutalitlust mõjutavaks haiguseks, sest varased muutused võivad ilmneda ka näiteks soolestikus. Uuring keskendub sellele, kuidas mõjutab krooniline stress lüsosoomide ehk raku sees jääkaineid lagundavate organellide talitlust ning millist rolli see mängib haiguse kujunemisel.
Selleks tehakse laborikatseid, mille tulemusi võrreldakse hiljem patsientide suurte andmekogudega, et leida kroonilist stressi ja Parkinsoni tõbe ühendavaid bioloogilisi mehhanisme.
Praegu on projekt esmaste laborikatsetuste järgus. Teadlased plaanivad tulemusi tutvustada teaduskonverentsidel ja kliinikutes, et uuringust saadud teadmised aitaksid tulevikus kaasa Parkinsoni tõve varasemale diagnoosimisele ning tõhusamale leevendamisele.
