Siseminister Igor Taro ütles, et riigikohtu esmaspäevane otsus andis paljudele õigeusklikele võimaluse vabaks saada sõda õigustavatest kirikujuhtidest, teatab BNS.
“Nüüd, tagantjärele, tuleb tunnistada, et president tegi õigesti, kui pöördus vetoga riigikohtusse, sest riigikohtu üldkogu tõi oma otsusega õigusselguse paljudele õigeusklikele olulises küsimuses – nende vabaduses ja väärikuses olla sõltumatu sõda, agressiooni, vägivalda, tapmist ja kannatusi õigustavatest kirikujuhtidest,” ütles Taro esmaspäevase otsuse kohta, millega tunnistati põhiseaduspäraseks parlamendis vastu võetud, ent riigipea vetostatud kirikute ja koguduste seaduse muudatused.
“Siseministeerium kinnitab jätkuvalt, et kirikute ja koguduste seaduse peagi jõustuvate muudatuste eesmärk on kaitsta usuvabadust Eestis,” ütles Taro. “See tähendab, et Eestis tegutsevatel usulistel ühendustel ei ole administratiivseid ega teisi alluvussuhteid välismaal asuvate usuliste institutsioonidega, mis õigustavad või toetavad sõda, agressiooni või terrorismi ning kujutavad ohtu Eesti julgeolekule.”
Siseministri sõnul põhjustas niisuguse piirangu kehtestamise ja selle eest vastutab ainult Venemaa juhtkond, kes alustas ohvriterohket agressioonisõda Ukraina ja ukrainlaste vastu ning kasutab Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirikut enda liitlasena agressiooni ja sõja õigustamisel ja toetamisel. “Just seetõttu oleme arvamusel, et Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) peab lõpetama alluvussuhted Venemaal asuva Moskva Patriarhaadiga ja patriarh Kirilliga,” lisas Taro.
Ta meenutas, et Kreml püüab pidevalt kujundada Eestist pilti kui riigist, kus rikutakse inimõigusi ja usuvabadust. “See ei vasta tõele. Eesti on õigusriik. KiKoSe muudatused ei too kaasa õigeusu keelustamist Eestis. Riik ei soovi panna kinni ühtegi kirikuhoonet ega kloostrit,” kinnitas Taro.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatused jõustuvad pärast nende ilmumist Riigi Teatajas. Üleminekuaeg seaduse jõustumisest alates on kuus kuud, mille jooksul suhtleb siseministeerium kõikide usuliste ühendustega, keda muudatused puudutavad ning pakub vajadusel abi ja tuge põhikirjade uuendamisel.
“Kui me peaksime jõudma selleni, et mõne usulise ühenduse töö tuleb keelatud sidemete tõttu lõpetada, siis seda ei tee minister ega ministeerium, võimaliku otsuse usulise ühenduse sundlõpetamise osas langetab ainult kohus,” ütles Taro.
