Tallinn pöördus haridus- ja teadusministeeriumi poole ametliku selgitustaotlusega, sest eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ettevalmistamine ja korraldus vajavad koolide, õpetajate ja õpilaste jaoks täpsustamist, teatab BNS.
2027. aastal toimub esimest korda põhikoolis ühitatud B1/B2-taseme eesti keele teise keelena eksam elektrooniliselt. Eksamitöö sisaldab mõlema keeletaseme ülesandeid ning õpilasele väljastatakse vastavalt tulemusele B1- või B2-taseme tunnistus. Tallinn soovib selgitusi, kuidas tagatakse koolide tehniline valmisolek, hindamise läbipaistvus ja õpilastele võrdsed tingimused e-eksami sooritamisel.
Haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante sõnul peab eksam mõõtma õpilase eesti keele oskust, mitte kooli tehnilisi võimalusi. „Kui riik muudab eksami vormi ja ülesehitust, peab ta tagama ka selged hindamisreeglid, piisavad harjutamisvõimalused ja toimivad varulahendused. Eksami tulemustest sõltuvad olulisel määral ka noorte edasiõppimise võimalused. Seetõttu ei tohi eksami läbiviimise korraldus tekitada õpilaste ja õpetajate jaoks täiendavat ebakindlust,“ ütles Kante.
Tallinn küsib ministeeriumilt, kas koolide tehniline valmisolek on kaardistatud ning kas koolidele on kavandatud täiendavat tuge vajalike seadmete ja toimiva internetiühenduse tagamiseks. Samuti soovib linn teada, millised on uue eksamivormi katsetamise tulemused ja kas kõigile koolidele korraldatakse tegelikele eksamitingimustele võimalikult sarnane proovieksam.
Oluline küsimus on ka hindamise läbipaistvus. Linn palub selgitada, milliste lävendite ja meetodite alusel määratakse, kas õpilane on saavutanud B1- või B2-taseme, ning millal avaldatakse täpsed hindamiskriteeriumid. Samuti küsib Tallinn, kas lisaks avaldatud näidistestile on kavas pakkuda täiendavaid harjutusmaterjale.
Pöördumises juhitakse tähelepanu ka eksami kestusele ja õpilaste koormusele. Eksami kirjalik osa algab 70-minutilise kirjutamisosaga, millele järgneb 30-minutiline paus. Pärast pausi kestavad kuulamise ning lugemise ja keele struktuuri osad kokku 145 minutit. Tallinn soovib teada, kuidas on hinnatud sellise ülesehituse mõju 15- ja 16-aastaste õpilaste vaimsele ja füüsilisele koormusele. Eraldi tähelepanu vajab see, kuidas selline eksamikorraldus arvestab hariduslike erivajadustega õpilaste vajadustega.
„Riigi otsusega kaasnevate korralduslike ja tehniliste riskide lahendamist ei saa jätta üksnes koolide kanda. Ministeerium peab selgitama, kuidas tagatakse võrdsed tingimused ka siis, kui mõnes koolis katkeb internetiühendus või tekib tõrge eksamite infosüsteemis. Õpilane ei tohi sattuda ebavõrdsesse olukorda ega kanda tehniliste probleemide tõttu kahju,“ lisas Kante.
Tallinn palub ministeeriumilt selgitusi, et koolid saaksid uueks eksamivormiks valmistuda ning õpilastel ja lapsevanematel oleks aegsasti arusaadav teave eksami korralduse ja hindamise kohta.
