Isamaast ja Keskerakonnast koosnev Tallinna linnavalitsus kiitis teisipäeval heaks volikogu otsuse eelnõu, millega lubatakse 20 koolil jätkata sügisel algaval õppeaastal õppetööd vene keeles, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Otsus puudutab 20 kooli 7.–9. klasse. Linnavalitsus põhjendab vene keele jätkuvat õppetöös kasutamist õpetajate ja tugispetsialistide puudusega.
“Eestikeelsele õppele üleminek on dünaamiline ja pikaajaline protsess, mille tegevused ning tulemuslikkus sõltuvad muu hulgas olukorrast haridusasutustes ja finantseerimisest. Eduka eestikeelsele õppele ülemineku eelduseks on kvalifitseeritud ja väga hea eesti keele oskusega õpetajate olemasolu ning õpilaste keeleline valmidus selleks,” seisab linnavalitsuse otsuses.
Linnavalitsus märkis, et on suur puudus õpetajatest, kes oskavad eesti keelt C1-tasemel ja on valmis eesti keeles kõrgtasemel õpetama. “Samuti on suur puudus tugispetsialistidest, kes oskavad eesti keelt nõutud tasemel ja on valmis osutama tugiteenuseid kõrgtasemel,” lisas linnavalitsus.
20 kooli, kus on lubatud venekeelse õppega jätkata, on Ehte humanitaargümnaasium, Tallinna Haabersti gümnaasium, Karjamaa põhikool, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe põhikool, Tähesaju gümnaasium, Tallinna 53. keskkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tallinna juudi kool, Tallinna Kadaka põhikool, Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mahtra põhikool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool ja Tallinna Õismäe vene lütseum.
Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) kaitses linnavalitsuse otsust ja kinnitas, et Tallinn jätkab koolides täies mahus üleminekut eestikeelsele õppele seaduses ette antud raamides.
“Uuel õppeaastal on muu õppekeelega klasse varasemast enam kui kaks korda vähem. 2024/2025 lubati muukeelset õpet 566 klassile. Algaval õppeaastal lubatakse seda 273 klassile,” selgitas Raudsepp sotsiaalmeedias.
Ta märkis, et eestikeelsele õppele ülemineku tempo on otseselt seotud seaduses ette nähtud ajaraamiga.
“Linnavalitsuse tänane otsus lubada mõnes koolis jätkuvalt vene keeles õpetada on formaalsus, mis tuleneb seaduse nõuetest, sest üleminek jõuab lõpuni alles kolme aasta pärast. Minu juhitud linnavalitsus teeb omalt poolt kõik, et see üleminek oleks võimalikult sujuv. Selle saavutamiseks toetame seda tänavu 10,2 miljoni euroga,” lisas Raudsepp.
Tallinna linnavalitsuse otsust kommenteeris, ka endine haridusminister ja praegune Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas (Isamaa).
“Täna tuli teade, et Tallinn jätkab selle aasta sügisest 20 koolis venekeelsete klassidega. Need klassid on 7., 8. ja 9., kus seadus ei näe veel ka ette täielikule eestikeelsele õppele üleminekut. See algab neis seaduse järgi alates ülejärgmisest õppeaastast. 1.–6. klassid on ka Tallinnas sügisest kõik eestikeelsed,” märkis Lukas.
Tema sõnul näeb seadus ette, et volikogu peab otsustama igal aastal õppekeele klasside kaupa, et näidata, kus on üle mindud ja kus on veel muu õppekeel.
“See näitab ära seisu ja selle, et Tallinn püsib tegelikult 2022. aasta seadusega üleminekule ette nähtud tempos. Mingis osas koolidest seaduse nõudest kiiremini ei minda (osas minnakse tempokamaltki), aga seadust täidetakse,” kirjutas Lukas sotsiaalmeedias.
Lukase postitusele reageeris siseminister Igor Taro (Eesti 200). “Minge vetsu selle jutuga. Keskerakondlik linnavalitsus pidurdab eestikeelsele õppele üleminekut, nagu oligi arvata,” kirjutas Taro.
“Ohjah. Eelmisel aastal võeti Tallinnas Eesti 200 abilinnapea juhtimisel vastu samasugune otsus, kusjuures venekeelseid klasse oli seal oluliselt rohkem,” vastas Lukas.
