On tekkinud kahtlus, et „kolmepäevane erioperatsioon“ ei kulge siiski päris plaani järgi.
Putin sattus olukorda, kust head väljapääsu ei ole, teatab UNIAN.
Venemaa sõda Ukraina vastu on Vladimir Putini jaoks jõudnud „zugzwangi“ faasi – olukorda, kus iga järgmine käik muudab Kremli seisu ainult keerulisemaks. Sellist arvamust avaldas ajalehe The Washington Post kolumnist George Will.
Autor meenutab, et veel 15 kuud tagasi kutsus USA president Donald Trump Ukrainat sisuliselt lüüasaamisega leppima, öeldes Volodõmõr Zelenskõile: „Teil ei ole kaarte.“ Toona uskusid paljud väljaande sõnul, et Ukraina ei suuda märksa võimsamale Venemaale vastu seista. Edasised sündmused näitasid aga teistsugust pilti.
Artiklis märgitakse, et Kremli probleemide sümboliks said tänavu Moskvas võidupüha tähistamise ajal rakendatud turvameetmed. Ukraina droonide ohu tõttu oli 9. mai paraad tavapärasest märksa lühem ning osalevate sõdurite ja sõjatehnika hulka vähendati.
Materjalis toodud hinnangute kohaselt on Venemaa alates 2026. aasta algusest hõivanud vaid umbes 0,04% Ukraina territooriumist ning aprillis kandis isegi netoterritoriaalseid kaotusi. Samal ajal on Venemaa inimkaotused ajakirja The Economist hinnangul jõudnud ligikaudu 3%-ni sõjaeelsest ajateenistusealiste meeste arvust.
Erilist tähelepanu pöörab autor Vene armee isikkoosseisu kvaliteedile. Ta viitab ajalehe The Wall Street Journal intervjuule Vene sõjavangiga, endise narkosõltlasega, kes pärast vangistust rindele saadeti. „Tema ja paljud Vene armees usuvad, et sõda on teadlik kampaania ühiskonna kõige madalamatel astmetel olevate inimeste „puhastamiseks“,“ kirjutas väljaanne.
George Will leiab, et olukord Ukrainas meenutab üha enam Esimese maailmasõja aegset positsioonisõda. Samal ajal muutuvad järjest tuntavamaks Ukraina löökide tagajärjed Venemaa territooriumi sügavuses. Kolumnisti andmetel on hirm droonirünnakute ees sundinud Putinit oluliselt vähendama avalikke esinemisi ja viibima sagedamini maa-alustes varjendites. 2026. aasta märtsis ületas Ukraina piiriüleste droonirünnakute arv esimest korda Venemaa samalaadsete rünnakute hulga.
Kokkuvõttes märgib Will, et Venemaa alustatud sõda on viinud NATO laienemiseni, Euroopa ühtsuse tugevnemiseni ning majandusliku ja poliitilise surve suurenemiseni Venemaale endale. Ta tsiteerib Aleksandra Prokopenko hinnangut, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva Venemaad „ühtsuse säilitamine koos oma tuleviku järjekindla hävitamisega“.
Autori viidatud endise kõrge Vene valitsusametniku arvates on Putin sattunud malest tuntud „zugzwangi“ olukorda – seisu, kus iga järgmine käik muudab olukorra halvemaks. Seetõttu saab autori hinnangul lähikuude peamiseks küsimuseks see, kuidas Kreml reageerib Ukraina sõjaliste võimete järkjärgulisele taastumisele.
Sõda Ukrainas: viimased uudised
Nagu kirjutas UNIAN, väitis Vene diktaator Vladimir Putin hiljuti, et sõda Ukraina vastu hakkab väidetavalt lõppema, põhjendades seda sellega, et olukord rindel kujuneb Venemaa jaoks tema sõnul võimalikult soodsalt. Samas tunnistas ta, et ei saa nimetada konkreetset sõjategevuse lõppemise tähtaega ning et läbirääkimisi sõja lõpetamiseks praegu ei toimu.
Ekspertide hinnangul ei ole Venemaa olukord rindel siiski praegu hea. Vene armee edenemise tempo on 2026. aastal märgatavalt aeglustunud, mis seab kahtluse alla Venemaa võime lähiajal kogu Donetski oblast täielikult vallutada. Lisaks jätkavad Ukraina väed vasturünnakuid, vabastavad territooriume ning annavad lööke Venemaa logistikasüsteemidele lõunarindel.
