Erakondade reitingutabeli viimane seis näitab, et Reformierakonna ning koalitsiooni toetus on kukkunud rekordmadalale tasemele, samal ajal aga kasvatab tabeli kindel liider Isamaa oma edu.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18 protsenti ja Keskerakonda 17 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidripositsiooni hoidva Isamaa toetus tõusis nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra.
Esikolmikule järgnevad Reformierakond 14 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,2 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 3,3 protsenti. Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,9 protsendipunkti võrra ning on madalaimal tasemel alates 2019 aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Viimase kuu ajaga on Reformierakonna toetus kokku langenud 3,2 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 17,3 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 75,2 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitluses varem kordagi nii madal olnud.
Tegemist on viimase nelja nädala koondtulemusega, aga kui vaadata vaid viimase nädala andmeid, siis toetab Isamaad 31,5 protsenti, Keskerakonda 18,6 protsenti, EKRE-t 16,1 protsenti, SDE-d 10,7 protsenti ning Reformierakonda 10,4 protsenti.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on näha, kuidas Tallinna linnavõimu ümber toimunud manööverdamine on hakanud jõuliselt kohale jõudma ka erakondade toetusnumbritesse. “Reformierakonna nelja nädala keskmine reiting on langenud 14 protsendini ning erakonna viimase nädala toetus eraldivõetuna on 10,4 protsenti. Mõlema numbri puhul on tegemist Norstati reitingute ajaloo kõige madalamate tulemustega,” ütles Mölder.
“Erakonna senine kõige madalam nädalane toetusprotsent oli umbes 12 protsenti ning nende nelja nädala keskmine ei ole Norstati reitingutes varem alla 15 protsendi taseme kukkunud. Oravate toetus on hetkel seega selgelt järsus languses ning suure tõenäosusega näeme ka järgmine nädal veelgi madalamat nelja nädala keskmist tulemust, kuna viimased neli nädalast tulemust on suure sammuga ja järjepidevalt allapoole liikunud. See langus on laiapõhjaline – toetuse kukkumist on näha peaaegu kõikides valijaskonnagruppides,” jätkas Mölder.
Toetustabeli tipus olev Isamaa on Mölderi sõnul oma positsioone aga selgelt parandanud ning nende nelja nädala keskmine reiting on 29 protsenti. Teisel kohal olev EKRE on võrreldes eelmise nädalaga natuke oma toetust kaotanud ning nende reiting on 18 protsenti. EKRE-st protsendipunkti kaugusel on Keskerakond, kelle toetus on 17 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus on viimastel nädalatel olnud võrdlemisi stabiilne ning on praegu tasemel 11,2 protsenti. Valimiskünnise kohale on uuesti tõusnud ka Parempoolsed, kelle reiting on 5,1 protsenti.
Mölderi sõnul jätkab Eesti 200 stabiilselt valimiskünnise all. “Seega on kahe valitsuserakonna toetus kokku 17,3 protsenti, mis on samuti uus negatiivne rekord. Ainult üks kuuest erakondliku eelistusega valijast toetab valitsuserakondi. Ning kui arvestada ka eelistuseta valijaid, siis on see number veelgi madalam,” ütles Mölder.
Tema sõnul toetab vaid 11,4 protsenti Eesti kodanikest praeguseid valitsuserakondi. “Nii madala kandepinnaga valitsusel on valijate silmis ilmselt ka väga vähe legitiimsust, mis omakorda võib mõjutada kodanike suhtmist riiki ja poliitikasse laiemalt. Oleks aeg tunnistada, et tegemist on süsteemse poliitilise kriisiga, mille juured peituvad nii praeguses riigikogu võimujaotuses kui ka Eesti poliitilise süsteemi institutsioonides,” märkis Mölder.
Tema sõnul ei ole ükski teine valitsus poliitiliselt võimalik ning erakorraliste valimiste toimumine on välistatud. “Tegemist on patiseisuga, mille lahenemine võib asjaosalistele väga kalliks maksma minna, sest praeguses olukorras on mõlemal valitsuserakonnal valitsuses jätkates üha raskem ja raskem oma legitiimsust taastada,” lisas Mölder.
