Eesti Inimõiguste Keskuse SafeNeti projekti kokkuvõttest selgub, et Eestis raporteeritud vaenukõne juhtumitest 46 protsenti on seotud seksuaalse sättumusega. Sellest teatab BNS.
Teisel kohal on esinemissageduse poolest pagulastevastane vaenukõne, mis moodustab 16 protsenti kõigist juhtumitest. SafeNeti projekti raames on seni raporteeritud kokku 1111 vaenukõne juhtumit. Lisaks seksuaalse sättumuse alusel suunatud vaenukõnele on kümnendik juhtumitest seotud rassismiga ning sama suur osa soovaenuliku vaenukõnega. Etnilise kuuluvuse alusel toimunud vaenukõne moodustab kaheksa protsenti, religioonivastane vaenukõne neli protsenti ning antisemitism kolm protsenti kõigist juhtumitest.
Raporti järgi kasvas Eestis 2024. aasta suvel märgatavalt soovaenulik vaenukõne, mis moodustab nüüd kümnendiku kõigist registreeritud juhtumitest ehk sama suure osa kui rassistlik vaenukõne.
Eesti Inimõiguste Keskuse väljendusvabaduse ekspert Kelly Grossthal tõdes Euroopa Nõukogu vaenukõnevastasel nädalal Strasbourgis, et nii Eesti kui ka rahvusvahelised uuringud näitavad vaenukõne jätkuvat levikut ning selle peamisteks sihtmärkideks on vähemusgrupid. Tema sõnul kasutatakse vaenukõnet sageli ka poliitilise tööriistana, et süvendada ühiskondlikke lõhesid ja vastandada erinevaid gruppe.
Grossthali sõnul on vaenukõne tõhusamaks ennetamiseks vaja paremat ülevaadet selle levikust. Süsteemne seire aitab tema hinnangul välja selgitada peamised sihtmärgid ja trendid ning annab nii vabaühendustele kui ka poliitikakujundajatele parema aluse probleemiga tegelemiseks.
SafeNeti andmetel erineb ka sotsiaalmeediaplatvormide reageerimine vaenukõne teadetele. Näiteks Facebookile edastati 635 teadet, millest eemaldati 146 postitust või kommentaari, samas kui TikTokis eemaldati 330 raporteeritud juhtumist 206.
