Reedel, 24. juulil hääletasid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriigid Karim Khani prokuröri ametikohalt tagandamise poolt seoses süüdistustega seksuaalses ahistamises, teatavad Reutersile kaks diplomaatilist allikat. Sellest kirjutab Unian.
Allikate sõnul, kes soovisid tundliku teema arutamiseks jääda anonüümseks, hääletas prokuröri tagandamise poolt 82 kohtu 125 liikmesriigist.
Väljaanne märgib, et 56-aastane Khan eitab neid süüdistusi.
France 24 teatas, et nagu selgub dokumentidest, millega agentuuril Reuters õnnestus tutvuda, teatasid kohtu juhtorgani täitevbürood juhtivad diplomaadid möödunud kuul, et Briti advokaat oli ebainimlikus/sobimatus seksuaalsuhtes RKK noorema juristiga ja ta tuleks ametist vabastada.
“Assamblee võttis 82 osalisriigi häälteenamusega vastu otsuse, et valitud ametnik, prokurör Karim Khan, pani toime tõsiseid rikkumisi ja jättis oma kohustused jämedalt täitmata… ning Karim Khani tagandamise kohta ametist,” teatas kohtu juhtorgani eesistuja Päivi Kaukoranta.
Khani advokaat Tayab Ali teatas pärast hääletust, et vaidlustab selle otsuse seaduslikkuse ja õigluse kõiki kättesaadavaid õiguslikke mehhanisme kasutades.
Selgitatakse, et Khani ametist vabastamine käivitab viivitamatult RKK uue prokuröri valimisprotsessi, keda eeldatavasti ei valita enne järgmist aastat.
“Kohtu liikmed tegutsesid kiiresti ja otsustavalt, et tagandada skandaalselt tuntud ja diskrediteeritud ametnik, et kohus saaks jätkata oma olulist tööd kõigi tema menetluses olevate asjadega,” märkis Washingtoni ülikooli rahvusvahelise kriminaalõiguse professor Leila Sadat.
Märkimisväärne on see, et Khani ametist vabastamine toimus pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid teatasid uue diplomaatilise kampaania alustamisest RKK likvideerimiseks, mis nende hinnangul kujutab ohtu nende suveräänsusele.
Neljapäeval Filipiinide visiidil viibides teatas USA riigisekretär Marco Rubio, että “RKK koosseisus on hullud ja psühhid” ning et mitte ükski Ameerika poliitiline või sõjaline ametnik ei astu mitte mingil juhul selle kohtu ette, korrates oma varasemat kriitikat.
Märgitakse, et USA, kes ei ole selle organisatsiooni liige, kehtestas sanktsioonid RKK 11 kohtuniku ja prokuröri suhtes, eelkõige Khani suhtes, viidates RKK väljastatud vahistamismäärustele Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja endise kaitseministri Yoav Gallanti suhtes, samuti eeluurimisele USA sõjaväelaste suhtes Afganistanis.
Putini vahistamismäärus: mis on teada Varem teatas UNIAN, et 17. märtsil 2023 väljastas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu teine kohtueelne koda vahistamismäärused kahe isiku suhtes seoses olukorraga Ukrainas: Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa Föderatsiooni presidendi juures tegutseva lapseõiguste voliniku Maria Lvova-Belova suhtes. RKK viitas “mõistlikele alustele”, mis võimaldavad uskuda, et Putin kannab isiklikku vastutust Ukraina laste küüditamise eest. Pärast Putini vahistamismääruse väljastamist on nad kohustatud ta vahistama igas Rooma statuudi 123 osalisriigis.
