Suurbritannia ja tema NATO liitlased seisavad lähikuude jooksul silmitsi otsese vastasseisuga Vladimir Putini poolt. Nagu kirjutab Daily Mail, viidates allikatele luures, plaanib Putin “testida” Andy Burnhami uut valitsust, mil Donald Trump on keskendunud Iraanile. Sellest teatab Unian.
Väljaanne rõhutab, et Moskva püüab juba ammutada Suurbritannia ressursse, suunates oma varilaevastiku naftatankereid La Manche’i väinast mööda – üks neist peeti seal Briti merejalaväelaste poolt juba möödunud kuul kinni. Kuid praegu on olemas palju tõsisemate Moskva-poolsete provokatsioonide võimalus.
“Praegu on olemas kindel veendumus, et Putin valmistab järgmise paari kuu jooksul ette mingisugust otsest vastasseisu NATO-ga. Seda mõjutavad mitmed tegurid – veendumus, et Trumpi tähelepanu on hajutatud Iraanile, ja märgid lõhest Ukraina juhtkonnas,” märkis üks väljaande allikatest.
Seejuures mängis Daily Maili vestluskaaslase sõnul oma rolli ka Putini pettumus sõja käiguga Ukrainas: “On tunne, et kui ta [Putin] ei suuda olukorda lahinguväljal kuidagi muuta, on sõda kaotatud.”
Ühtlasi lisas ta, et valitsuse vahetus Suurbritannias paneb Vene presidendi samuti “püüdma kontrollida Burnhamit ja vaatama, kas ta saab ära kasutada mis tahes erimeelsusi vana ja uue administratsiooni vahel.”
Samal ajal reageeris uus kaitseminister Wes Streeting otsustavalt Moskva mis tahes potentsiaalsetele sammudele.
“Venemaal ei tohiks olla kahtlust selle valitsuse ja selle peaministri otsustavuses seista vastu Venemaa agressioonile mitte ainult Ukrainas, vaid mis tahes agressioonile Suurbritannia ja meie liitlaste vastu,” rõhutas ta.
Venemaa ja NATO vastasseis
Varem märkis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja Christopher Cavoli, et Lääne peamiseks väljakutseks on saanud võime taastada relvade tootmine suurtes kogustes.
Nii meenutas ta, et Venemaa on selles sõjas kaotanud üle 4000 põhilise lahingutanki. Seejuures on neid Suurbritannias umbes 200, Prantsusmaal – tegevpark umbes 220, Kanadal – 74.
Lisaks märkivad OSINT-analüütikud, että NATO riikide ühine piir Venemaaga on seni jäänud praktiliselt kaitsmata, vaatamata poliitikute kõlavatele avaldustele Venemaa sissetungi ohust ja väidetavast aktiivsest ettevalmistusest selleks.
