President Alar Karis juhtis teisipäeval kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse väljakuulutamisel tähelepanu seaduse üldisele ja kohati ebaselgele sõnastusele, kuid lähtuvalt riigikohtu viimastest lahenditest, saab seda pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks, teatab BNS.
Riigipea õigusnõunik Hent Kalmo sõnul on kriisiolukorra ja riigikaitse seadusele heidetud ette, et selles antakse liiga lai volitus meedia- ja väljendusvabaduse piiramiseks. „Presidendi hinnangul on see mure täiesti põhjendatud. Kuigi seadus lubab teabe levitamise piiramist üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras, on volitus ise üldsõnaline ega sisalda muid kitsendusi peale selle, et keeld peab olema vajalik ning teabe levitamisega peab kaasnema „oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele“,“ märkis Kalmo.
„Nende ebaselgete väljendite tõlgendamine on jäetud seaduse rakendajale, kes võib valitsuse volitusel olla ka Tarbijakaitse, Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi. Seejuures ei ütle seadus midagi selle kohta, kui suures ulatuses võib valitsus teabe levitamise keelamist edasi delegeerida,“ lausus Kalmo.
„Vabariigi Presidendi hinnangul võinuks seaduses pakkuda vähemalt näidisloetelu teabest, mida võib keelata. Kuna seadus nimetab sõjalise kaitse kõrval eraldi veel julgeolekut ja avalikku korda, siis tagab see paindlikkuse. Samas tekib risk, et igasugust valitsuse tegevuse arvustamist hakatakse käsitama julgeolekuohuna,“ tähendas Kalmo.
Riigipea leidis, et kuna Riigikohus oma hiljutises otsuses rõhutanud, et kui seadust saab tõlgendada kitsendavalt, siis ei too üldine ja ebaselge sõnastus kaasa seaduse vastuolu põhiseadusega. „Nõnda on Riigikohtu järgi võimalik seaduse teksti sisse lugeda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika (Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2026. aasta otsus kohtuasjas 5-25-49, p 80). Ka meedia- ja väljendusvabadust on Euroopa Inimõiguste Kohus kaitsnud väga ulatuslikult,“ lausus Kalmo.
„Kui eeldada, et seaduse rakendaja selle praktikaga igakülgselt arvestab, siis kaob ka risk, et sõjaolukorras hakatakse teabe levitamise keelamist kasutama kriitiliste arvamuste vaigistamiseks,“ leidis Kalmo.
