Coop Pank soovitab lapse taskurahast osa kõrvale panna, pangakaardile kululimiidid seada ning vestelda lapsega ka internetiostudest ja pettuseohust, teatab BNS.
Kooliteele asuv laps vajab teatud rahalist iseseisvust ning peab hakkama õppima, kuidas ise rahaga ümber käia. Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juhi Moonika Maaringu sõnul tasub vanemal lapsega läbi rääkida, mille jaoks taskuraha mõeldud on, kui kauaks sellest peab jätkuma ja millised kulud jäävad endiselt vanema kanda.
„Näiteks tuleks ära otsustada, kas laps ostab taskuraha eest ise maiustusi ja mänguasju ning tasub oma bussi- või rongipiletite eest,“ soovitas Maaring.
Esimestes klassides võiks laps Maaringu hinnangul saada taskuraha kord nädalas. Kui laps oskab juba nädalaraha planeerida, võib raha anda kahe nädala või kuu kaupa. Lapse küsimise peale raha juurde andmist soovitas Maaring vältida, sest sel juhul ei pea laps mõtlema, kas tänane ost jätab talle raha ka homseks. Küll aga võiks lapsega kokku leppida selle, et kogu saadud raha ei ole mõeldud kohe kulutamiseks, vaid osa pannakse mõne konkreetse eesmärgi jaoks kõrvale.
Kogumise soovitas Maaring lapsele võimalikult lihtsaks teha. Näiteks võib taskuraha algul jagada kaheks: üks osa on mõeldud kulutamiseks ja teine kogumiseks. Kümneeurose summa juures võib kaheksa eurot anda lapsele kasutamiseks ja kaks eurot kogumiseks. Kogumiseks mõeldud raha soovitas ta hoida arvelduskontost eraldi kogumiskontol, laste- või tähtajalisel hoiusel.
„Nii ei ole säästud pidevalt kaardiga kasutatavad ning laps näeb, et kõrvale pandud raha võib aja jooksul ka ise edasi kasvada,“ selgitas Maaring.
Kooliteele asudes tasub sularaha kõrval tutvustada lapsele ka pangakaarti, kandes osa taskurahast pangakontole. Esimese kaardimakse võiks laps teha koos vanemaga. Enne ostu tasub üle vaadata kontojääk ja kokku leppida, kui palju võib kulutada, ning pärast ostu vaadata pangaäpist, kui palju raha kontole alles jäi.
„See aitab lapsel mõista, et kaardimakse ei ole tasuta ost ning pangaäpis olev number tähendab päris raha,“ ütles Maaring.
Vanemal tasub lapse kaardile seada päevalimiit vastavalt sellele, kui palju tal tavaliselt raha vaja läheb. Samuti võiks üle vaadata sularaha väljavõtmise limiidi ning selle, kas lapsel on lubatud internetioste teha. Turvalisuse huvides soovitas Maaring sisse lülitada ka tehinguteavitused.
Internetis tehtavate ostude puhul soovitas Maaring lapsega eraldi rääkida mängudest ja rakendustest, kus ostudeni jõuab mõne nupuvajutusega. Maaringu sõnul ei piirdu lapse kaardikasutus enam tingimata toidupoe või koolikohvikuga.
„Sageli soosivad arvutimängud ja rakendused kaardiandmete sisestamist ja tasuliste lisade ostmist, mis nõuavad vaid paari nupuvajutust. Ka sotsiaalmeedias ja Youtube’is reklaamivad mõjuisikud oma e-poode, kust noored saavad fännitooteid ning püsitellimusi osta,“ hoiatas Maaring ahvatluste eest, mis märkamatult laste taskuraha söövad. „Seetõttu tuleks lapsele meelde tuletada, et näiteks videomängudes lisasid ostes makstakse päris rahaga. Mängusiseste ostude ja püsitellimuste jaoks võib kokku leppida väikese kuueelarve, kuid ost tasuks teha koos vanemaga.“
Lapsega tuleks rääkida ka pettustest, mida võidakse siduda näiteks mänguraha, haruldase mängusisu, auhindade või väga odavate toodetega. Pettusega võib kaasneda link, mis näib tulevat sõbra või pereliikme kontolt. Maaring soovitas seada reegli, et kaardiandmete sisestamisel ja internetioste tehes on lapse kõrval lapsevanem, kes saab kontrollida, kas tegemist on õige tehinguga. Samuti tuleks lapsega läbi rääkida, mida teha kaardi või telefoni kaotamise korral.
„Esimene samm on kohe vanemale teatada. Seejärel saab vanem kaardi sulgeda, tehingud üle kontrollida ja vajadusel pangaga ühendust võtta,“ rääkis Maaring.
Tema sõnul ei tasu vanemal lapse peale seejuures pahandada, sest muidu ei pruugi laps järgmisel korral juhtunust julgeda rääkida.
