Uut pangakaarti tellides soovib neljandik klientidest virtuaalkaarti ning jätab plastkaardi tellimata, selgub Coop Panga klientide statistikast, kirjutab BNS.
Tehingud tehakse suurelt jaolt virtuaalkaardiga kaardimakseterminalides, järgnevad e-poodide ostud.
„Enamik kliente, kes virtuaalkaarti kasutavad, jäävad vanusevahemikku 26-45 aastat. Keskmine virtuaalkaardi omanik on 39-aastane,“ iseloomustas kõige aktiivsemat virtuaalkaardi kasutajate segmenti Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring.
Kasutajate keskmise vanuse statistikat mõjutab wallet’itest ehk virtuaalrahakottidest endist tulenev vanusepiirang, mistõttu kasutavad lapsed teatud vanuseni plastkaarti. Apple Pay ja Google Pay puhul on see vanusepiir 13 aastat.
Coop Pank pakub klientidele võimalust plastkaardist loobuda juba üle aasta. Maaringu sõnul on seda võimalust kasutanud nii era- kui ka ärikliendid. Seejuures on virtuaalkaardi eelistajate osakaal sama nii deebet- kui ka krediitkaartide puhul.
Pank rõhutab, et virtuaalkaart ei ole sama, mis telefoni lisatud plastkaart. Varem tuli tellida füüsiline kaart ja lisada see virtuaalrahakotti, näiteks Apple Walletisse või Google Walletisse. Nüüd saab pank väljastada ka ainult digitaalse kaardi, mille loomine võtab vähem kui minuti, on hetkega kasutamisvalmis ja pakub harjumuspärase plastkaardiga sama funktsionaalsust. Kõik Eesti pangad seda veel ei paku.
Kasutusvõimalused ei erine siiski kuigivõrd plastkaardist. Virtuaalkaardiga saab tasuda internetiostude ja püsitellimuste eest ning võtta välja sularaha kõigi pankade viipemaksevõimekusega sularahaautomaatidest ning Coopi poekassadest. Kassast saab raha võtta koos ostutehinguga ning väljavõtmise limiit on 100 eurot korraga. Küll aga annab virtuaalkaart plastkaardi ees täiendava turvalisuse mõõtme.
Virtuaalkaardi kasutamine suurendab ka kasutaja kaardiandmete turvalisust, kuna andmetele saab ligi vaid internetipanga, äpi ja nutiseadme Walleti kaudu, mis kõik nõuavad täiendavat autentimist parooli või biomeetriaga. Sellega väheneb oht, et kaardiandmed võiksid langeda kõrvaliste isikute kätte. Kui on kahtlus, et selline asi on juhtunud, tuleb virtuaalkaart kohe sulgeda. Uus on võimalik tellida kohe paari nupuvajutusega. Coop Panga virtuaalkaardid on kuutasuta. Sarnaselt plastkaardile tuleb ka virtuaalkaardile seada limiidid ning pidada silmas, et need vastaksid tegelikule kaardikasutusele. Limiiti saab vajadusel muuta panga äpis või internetipangas.
„Reisile minnes on mõistlik teha eraldi konto ning tellida selle reisi ajaks virtuaalkaart. Kui näiteks hotellis või autot rentides on vaja anda krediitkaardi andmed, siis virtuaalkaardi andmed sobivad. Hiljem on võimalik virtuaalkaart sulgeda ning see annab täiendava kindluse, et kaardiandmeid ei kuritarvitata,“ andis Maaring turvalise nipi reisimiseks.
Virtuaalkaardiga avaneb kliendil võimalus parema kasutusmugavuse ja paindlikkuse kõrval vähendada oma mõju keskkonnale. Füüsiline pangakaart on valmistatud PVC-plastist, mille tootmisel on suur keskkonnamõju. Plastkaardi lühikese eluea ja piiratud taaskasutamisvõimaluste tõttu on see mõju veelgi suurem. Prügilasse ladestades püsib plastkaart seal sadu aastaid. Kuna aga virtuaalkaardil puudub materjali- ja transpordikulu, aitab iga virtuaalselt kasutatav kaart säästa planeedi keskkonda.
Coop Pank on Eesti kapitalil põhinev universaalpank, mis on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 232 800 igapäevapanganduse klienti. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
