Euroopa ravimite kättesaadavuse uuringu EFPIA Patients W.A.I.T. 2025 tulemused näitavad, et innovaatiliste ravimite jõudmine patsientideni on Euroopas jätkuvalt väga ebaühtlane; Eestis mõjutavad ravimite kättesaadavust nii väikese turu eripärad, piiratud tervishoiueelarve kui ka pikk hindamisprotsess, kirjutab BNS.
Uuringu Patients W.A.I.T. 2025 järgi jäi Eestis innovaatiliste ravimite kättesaadavus varasemaga võrreldes sisuliselt samale tasemele või liikus väga vähe. Euroopa keskmine innovaatiliste ravimite kättesaadavus on 45 protsenti, Eestis aga ligikaudu 23 protsenti — see tähendab, et Euroopa Ravimiametilt aastatel 2021–2024 müügiloa saanud 168 ravimist jõudis Eesti patsientideni 38.
Keskmine aeg müügiloast patsiendini jõudmiseni oli Eestis 714 päeva, võrreldes Euroopa keskmise 597 päevaga. Vähiravimid jõuavad Eestis patsientideni keskmiselt ligi kolm aastat pärast Euroopa müügiloa saamist, sealjuures on Euroopa keskmine vähem kui kaks aastat. Harvikhaigustega patsientide ligipääs uutele ravivõimalustele on Eestis Euroopa keskmisest oluliselt kehvem: aastatel 2014-2024 EMA heakskiidu saanud 66 harvikravimist jõudis Eestis patsientideni 15.
Tervisekassa ravimite ja teenuste rahastamise portfelli juht Marko Tähnas ütles, et ravimite kiiremini kättesaadavaks tegemiseks tehakse Eestis süsteemset koostööd. „Viimastel aastatel oleme koos partneritega uuendanud ravimite hindamise põhimõtteid ning arendanud ettevaatavat planeerimist ehk horizon scanning’ut, et valmistuda paremini uute ravimite turuletulekuks. Meie eesmärk on teha otsuseid järjest rohkem tervisetulemuste ja patsientide tegeliku kasu põhjal,“ ütles Tähnas.
Tema sõnul on oluline arvestada, et innovaatiliste ravimite hindamine toimub piiratud tervishoiueelarve tingimustes. „Eesti tervishoiukulud inimese kohta on Euroopa jõukamate riikidega võrreldes oluliselt väiksemad. See mõjutab otseselt, kui kiiresti ja millistel tingimustel uued ravimid patsientideni jõuavad,“ lisas Tähnas.
Riikide vahel on erinevused väga suured – kiireimates riikides jõuavad ravimid patsientideni mõne kuuga, aeglasemates alles aastate pärast. Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi hinnangul ei ole selle põhjuseks üks konkreetne probleem, vaid mitme omavahel seotud teguri koosmõju. „Innovaatiliste ravimite kättesaadavus sõltub kogu tervishoiusüsteemi toimimisest – regulatsioonidest, hindamiskriteeriumidest, rahastusvõimekusest, terviseandmetest ja ka turu suurusest. Väikeriikides nagu Eesti on need probleemid sageli võimendunud,“ ütles Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer.
EFPIA ja CRA värske analüüs toob välja, et ravimite kättesaadavuse viivitusi põhjustavad kümme omavahel seotud tegurit – alates aeglasest regulatiivsest protsessist ja dubleerivatest tõendusnõuetest kuni rahastuspiirangute ja kohalike otsustusprotsessideni. Analüüs näitab, et väiksemates ja madalama sissetulekuga riikides on ravimite kättesaadavus üldiselt kehvem ning viivitused pikemad. Lisaks mõjutavad kättesaadavust keerukad ja ajamahukad hüvitamisprotsessid, erinevad tõendusnõuded riikides ning piiratud tervishoiueelarved.
„Patsiendi jaoks ei ole oluline, milline süsteemi osa viivituse põhjustab – oluline on, et vajalik ravi jõuaks inimeseni õigel ajal. Seetõttu vajavad lahendused koostööd nii Euroopa tasandil kui ka riigi, tervishoiusüsteemi, arstide ja ravimitootjate vahel,“ ütles Tapfer.
W.A.I.T. indikaator hõlmab 36 Euroopa riiki ning mõõdab innovaatiliste ravimite kättesaadavust ja aega Euroopa müügiloast patsiendini jõudmiseni. 2025. aasta uuring vaatleb ravimeid, mis said Euroopa Ravimiametilt müügiloa aastatel 2021–2024.
EFPIA Patients W.A.I.T. Indicator uuringut viiakse läbi alates 2004. aastast. Uuringu viib läbi IQVIA koostöös Euroopa ravimitootjate organisatsiooni EFPIA liikmesorganisatsioonidega.
