Eesti Pagulasabi uuringust selgub, et rände- ja pagulastaustaga noored soovivad küll aktiivselt ühiskonnaelus osaleda, uusi tutvusi luua ja oma oskusi arendada, kuid võimalusi piiravad pahatihti keelebarjäär, ajapuudus ja vähene teadlikkus pakutavatest võimalustest, teatab BNS.
„Noored soovivad rohkem võimalusi teistega kohtumiseks, uute oskuste arendamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks. Samal ajal takistavad nende osalemist kõige enam ajapuudus, keelebarjäär ning vähene teadlikkus pakutavatest võimalustest,“ märkis Eesti Pagulasabi uuringu kokkuvõttes.
Uuring viidi läbi Eestis, Soomes, Iirimaal ja Taanis ning selles osales 227 noort vanuses 13–29 aastat. Eestis vastas küsitlusele 65 noort, kellest enamik olid pärast Venemaa täiemahulise sõja algust Eestisse saabunud Ukraina pagulastaustaga noored.
Kõigis neljas riigis olid kõige populaarsemad spordi- ja välitegevused. Eestis tundsid noored seejuures suurt huvi ka sotsiaalse suhtluse ning loominguliste tegevuste vastu, nagu kunst, muusika ja teater.
Uuringu järgi oli üks peamisi osalemist takistavaid tegureid ajapuudus, kuna noortel tuleb jagada aega kooli, töö ja perekondlike kohustuste vahel. Teise olulise probleemina tõusid esile keeleoskusega seotud raskused.
„Piiratud keeleoskus ja vähene info olemasolevatest teenustest ja võimalustest on rändetaustaga noorte seas levinud väljakutsed. See rõhutab vajadust jagada teavet aktiivselt ning tagada, et tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad sõltumata keeleoskusest,“ märgib organisatsioon enda teates.
Eestis osalenud Ukraina noorte seas osutus kõige populaarsemaks teemaks loovus, mida nimetas oluliseks 69 protsenti vastanutest. Sellele järgnesid töö ja karjäär ning hariduse ja koolitustega seotud küsimused.
Pagulasabi hinnangul peegeldab see noorte soovi leida võimalusi eneseväljenduseks, aga ka muret tuleviku pärast. Organisatsiooni sõnul on piiratud eesti keele oskus endiselt oluline takistus nii õpingute jätkamisel kui ka pikaajaliste karjäärivõimaluste saavutamisel.
Uuringust selgus ka, et enamik noori tunneb end oma elukohariigi ühiskonda vähemalt mingil määral kuuluvana. Samas leidsid mitmed vastajad, et keelebarjääri või sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta nende arvamust alati arvesse.
Mõned noored tõid välja, et tunnevad end kõige mugavamalt suheldes inimestega, kellel on sarnane rände- või pagulaskogemus. Teised märkisid, et erineva taustaga noorte omavaheline suhtlus aitab kultuurilisi erinevusi ületada ning tugevdab kuuluvustunnet.
Pagulasabi sõnul näitavad uuringu tulemused, et rände- ja pagulastaustaga noored soovivad ühiskonnaelus aktiivselt kaasa lüüa, kuid vajavad selleks rohkem tuge keeleõppes, paremat teavitust ning rohkem võimalusi erineva taustaga noortega kohtumiseks.
