Leedu on teist kuud järjest esikohal riikide seas, kust Eesti kaupu impordib, möödudes traditsioonilisest liidrist Soomest. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on see eelkõige seotud nafta ja naftasaaduste hinnatõusuga, teatab BNS.
Kommenteerides Statistikaameti avaldatud väliskaubandusstatistikat, märkis Eamets, et uued andmed viitavad Eesti majanduse elavnemisele.
„Väliskaubandusstatistika näitab kahte asja. Esiteks on majandus hakkama saanud kasvu: septembris suurenes eksport võrreldes möödunud aasta sama kuuga 12% ja import 8%. Heaid kasvu näitajaid näeme ka kolmanda kvartali kokkuvõttes tervikuna,“ ütles ökonomist.
Kütus Leedust on muutunud oluliselt kallimaks
Teise olulise suundumusena tõi Eamets välja naftakriisi ja sellest tingitud tooraine kallinemise mõju väliskaubanduse näitajatele.
Tänu arenenud naftatöötlemistööstusele on Leedu teist kuud järjest Eesti suurim impordipartner, möödudes Soomest.
Septembris importis Eesti Leedust kütust 76 miljoni euro eest — 36 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Seejuures muutusid füüsilised tarnemahud vähe: möödunud aasta septembri 66 tuhandelt tonnilt 68 tuhande tonnini tänavu.
„Ehk siis mahud praktiliselt ei kasvanud, tõusis hind,“ selgitas Eamets.
Nafta kallinemine peegeldus ka keemiatööstuse tooraine ja toodete impordis ning ekspordis. Ökonomisti sõnul on umbes 90% keemiasektoris kasutatavast toorainest seotud petrokeemiaga.
Näitena tõi ta tolueeni — aine, mida kasutatakse vahtplastide, benseeni, lahustite ja muude keemiatoodete tootmisel.
Eametsa sõnul imporditakse Eestisse kuus keskmiselt umbes kolm tonni tolueeni, kuigi üksikutel kuudel on mahud märgatavalt väiksemad. Võrreldes kolme tonni maksumust aasta taguse näitajaga, on erinevus 1,6 miljonit eurot, mis vastab 73%-lisele hinnatõusule.
„Aasta arvestuses on see võrdlemisi märkimisväärne summa. Ja see on vaid üks näide paljudest,“ märkis ökonomist.
Eksport kasvab korraga mitmes sektoris
Positiivse signaalina peab Eamets seda, et ekspordi kasv haaras praktiliselt kõiki peamisi majandusharusid.
Rohkem kui 10% suurenes puidu ja puidutoodete ning põllumajandussaaduste eksport, millele aitas kaasa hea saak, samuti elektriseadmete eksport. Märgatavat kasvu oli näha ka põlevkiviõli ekspordimahtudes.
Kui liita augusti ja septembri ekspordinäitajad, siis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasv 18%.
„Tervikuna näitab väliskaubanduse elavnemine selgelt, et majandusolukord meie peamiste kaubanduspartnerite juures on samuti hakkama saanud paranemisega ja nad on taas valmis Eesti kaupu ostma,“ kokkuvõttis Eamets.
