Õiguskantsler Ülle Madise kritiseeris kaitsepolitseiameti (kapo) tegevust rotatsioonikelmuses õigeks mõistetud Eerik Heldna kriminaalasjas. Madise hinnangul rikkus kapo Heldna õigusi, kirjutab Postimees. Sellest teatab BNS.
Heldna palus õiguskantsleril hinnata Postimehele teadaolevalt 20 aspektis, kuidas tema õigusi kriminaalmenetluses rikuti. Õiguskantsler nõustus etteheidetega osaliselt ja kirjutas Heldnale, et kolmes intsidendis tõesti tema õigusi rikuti.
“Kontrolli tulemusel leian, et Teie õigusi rikuti sellega, et haldusmenetluses viis julgeolekukontrolli ühe vestluse läbi sama ametnik, kes hiljem kuulas Teid üle ka Teie suhtes alustatud kriminaalmenetluses,” tõi Madise esile Heldnale saadetud vastuses.
Heldna, kes Postimehega õiguskantsleri vastust jagas, täpsustas, et see kaitsepolitseiametnik ei kuulanud teda üle kriminaalmenetluses, ent tegi muid kriminaalmenetlustoiminguid ja juhtis menetlust, “olles varem tegelenud just tema suhtes tehtava julgeolekukontrolliga” ehk tegi Heldnaga riigisaladuse loa vestluse.
“Sellist olukorda ei tohi kindlasti õiguspäraseks lugeda, kui haldus- ja süüteomenetlus nii sassi lähevad. Ehk mõte jääb samaks. See ei ole formaalne rikkumine, vaid põhimõtteline vastuolu,” kommenteeris Heldna.
“Teie õigusi rikuti ka sellega, kui peale Teie õigeksmõistmist tehti avalikkusele kättesaadavaks Teie julgeolekukontrolli raames kogutud teave,” nimetas õiguskantsler materjalide avaldamist, mida ka ajakirjandus kajastas, õiguste rikkumiseks. Madise hinanngul võib seesugune käitumine kahjustada usaldust julgeolekukontrollide tegemise vastu üldiselt.
Samuti peab õiguskantsler kahetsusväärseks, kui inimese kohta levivaid kahtlusi süüteo toimepanemise kohta jagatakse teiste asutustega enne, kui neid kahtlusi on asjakohases menetluses korrektselt kontrollitud.
Kapo mõistab kriitikat osaliselt
“Heldna etteheidetest leidis õiguskantsler, et 2017. aastal teavitas kaitsepolitsei peadirektor partnerasustuse juhti kahtlustest. Õiguskaitseasutused jagavadki omavahel teatud ulatuses infot ka kahtluste vōi uurimisversioonide kohta,” ütles kapo pressiesindaja Marta Tuul.
“Mõistame hinnangut, et julgeolekukontrollide materjalide avaldamine võib kahjustada julgeolekukontrollide läbiviimist. Kuna konkreetne menetlus oli läbivalt avalikkuse kõrgendatud huvi all, tutvustas Riigiprokuratuur ajakirjandusele kriminaalmenetluse toimikut, mille hulgas olid ka tõendina mõeldud Heldna tuttavatega peetud vestlused, mis puudutasid Heldna rotatsioone. Tegemist ei olnud julgeolekukontrolli dokumentidega ning seal ei olnud kajastatud Heldna eraelulisi asjaolusid. Kõnealuste vestluste sisu oli menetlusaluste poolt juba varem korduvalt meedias kajastatud. Mis puudutab haldus- ja kriminaalmenetluse põimitust, siis need funktsioonid on alates 2021. aastast eraldiseisvad,” selgitas ta.
