Suvi Euroopas algas tugeva kuumalainega: Prantsusmaal, Tšehhis, Saksamaal ja Poolas püstitati uued rekordid ning temperatuur ulatus 40 kraadini ja üle selle, kirjutab BNS.
Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul on praegune olukord ilmekas meeldetuletus sellest, et kliimamuutused mõjutavad majandust keskkonna kaudu, mõjutades eelkõige majanduskasvu, inflatsiooni ja toiduainete hindu.
Seda kinnitab ka Euroopa Keskpanga (EKP) hiljutine uuring kuumalainete mõjust Euroopa Liidu piirkondade majandusele, mille kohaselt mõjub äärmuslik kuumus negatiivselt majandustegevusele ja suurendab samal ajal survet toiduainete hindadele.
Lisaks suurendavad sagedasemad ja pikemad kuumalained elektrikulusid, kuna jahutussüsteemid on väga energiamahukad. Kaudselt toob see kaasa kulude kasvu ka tervishoiusektoris, kuna paljude inimeste, eriti eakate tervis ei pea kõrgetele temperatuuridele vastu.
Kuid miks pikad kuumalained majandusele halvasti mõjuvad? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur vähendab tööviljakust ja raskendab töö tegemist, eriti ehituses, põllumajanduses ja teenindussektoris.
EKP andmetel võivad sellised ilmastikutingimused vähendada piirkondlikku majandusaktiivsust keskmiselt umbes ühe protsendi võrra. See mõju ei ole lühiajaline — majanduslikke tagajärgi on tunda veel mitu aastat.
Uuringud näitavad, et piirkonna tootmismaht võib olla 3% madalam isegi neli aastat pärast põuda ja umbes 2,8% madalam pärast üleujutusi.
Lisaks mõjutavad kliimamuutused majanduskasvu ja tekitavad ettevõtetele täiendavat ebakindlust. EKP hinnangul võib põllumajanduse aastane kasv enamikus piirkondades väheneda 1,9–7,6 protsendipunkti võrra. Õnneks on tööstussektor erinevalt põllumajandusest vastupidavam ja kliimast vähem mõjutatud, eriti Ida-Euroopas ja Balti riikides.
Põllumajanduses peegelduvad kliimamuutuste tagajärjed otseselt ka toiduainete hindades. Viimastel aastatel on äärmuslikud ilmastikutingimused aidanud kaasa selliste toodete nagu oliiviõli, kakao ja kohv hindade tõusule. Toiduainete inflatsioon jääb kliimatingimuste suhtes tundlikuks ka tulevikus. See on reaalsus, millega peame arvestama.
EKP kliimaprognoosid näitavad, et kuumalained, mis sarnanevad Euroopa 2022. ja 2026. aasta rekordlaineile, võivad 2060. aastaks suurendada toiduainete inflatsiooni 1,8 protsendipunkti võrra. See tähendab, et tulevikus on anomaalse kuumuse mõju majandusele ja hindadele märgatavalt tugevam kui praegu.
