-
aastal istutasid linnavõimud Tallinnas mastaapse algatuse „Igale lapsele oma puu“ raames iga vastsündinu auks eraldi puu. Kõik linlased ei võtnud aga algatust rõõmuga vastu. Juba sügisel pöördusid toimetuse poole lugejad, kes olid mures, et puakesi istutatakse liiga hilja – otseselt „lumme“. Inimesed kartsid, et täiskasvanud istikud hukkuvad. Ja ennäe, juba 2026. aasta mais helistavad ja kirjutavad toimetusele taas lugejad, kes on märganud, et mõned eelmisel aastal istutatud puud ei ole tõepoolest kasvama läinud. Miks osa kalleid istikuid esimest talve üle ei elanud, kes hukkunud puud asendab ja kas sügisene istutus oli tõepoolest viga, selgitas „MK-Estonia“.
„Paljud kritiseerisid Jevgeni Ossinovskit selle mastaapse puude istutamise pärast. Öeldi, et see on liiga kallis, liiga palju, liiga külm. Aga mulle meeldis,“ jagab pealinna Lasnamäe linnaosa elanik Olga. „Mul sündis eelmise aasta juunis poeg ja kui meie kodu lähedale – Smuuli silla juurde – hakati puid istutama, läksin ja valisin salaja ühe istiku välja. Kellelegi ei öelnud, jätsin selle lihtsalt meelde ja otsustasin: see on meie oma.“
Olga unistas, et kui laps kasvab suuremaks, viib ta poja noore tugeva puu juurde ja „tutvustab“ neid omavahel, ning koos saab vaadata, kuidas see kasvab ja jõudu kogub, korjata selle küljest lehti lasteaia meisterdamistööde jaoks ning teha igal aastal sünnipäeval fotosid.
Sellel kevadel ootas Olgat aga pettumus. Tema poolt väljavalitud puuke ei ajanudki lehti sisse.
„Kahju on, ausalt öeldes, kuigi ümberringi on palju teisi istikuid ja ma võin täpselt samamoodi valida millise iganes teise, sest kuskil pole kirjas, et just see puu on minu oma. Ei mingeid sissekandeid, märgistusi ega silte, ainult emotsionaalne side,“ kurvastab noor ema. „Kuid nüüd ma mõtlen, kas need, kes hoiatasid, et nii läheb, eksisidki nii väga? Inimesed ju rääkisid, et puud istutatakse liiga hilja, et need külmuvad ära ja hukkuvad, kuid keegi ei kuulanud neid.“
Lugejate sõnul võib kuivanud istikuid kohata peaaegu igas linnaosas, kus töid tehti, näiteks Pae ja Punase tänava ringteel ning Pae tänaval, Smuuli silla juures, A. H. Tammsaare teel, Akadeemia teel…
„Kui palju raha on raisku lastud ja kes nüüd vastutab?“ küsivad pealinna elanikud karmilt.
Linnapuuks saamine ei ole lihtne
Kuid kas hilissügisene istutamine oli tõepoolest viga? Ja kas juba praegu saab kindlalt väita, et puu on hukkunud?
Tallinna Botaanikaaia peadendroloog Olev Abner selgitab, et sügisese istutamise puhul ei eeldatagi, et puu jõuab täisväärtuslikult juurduda.
„Suured puud tulevad puukoolist tavaliselt koos mullapalliga, mis on pakitud traatvõrku ja/või looduslikust kiust kangasse. Istutamisel avatakse võrk ja kangas mullapalli ülaosas ja külgedel, et juured astuksid kiiremini ja kergemini kontakti ümbritseva mullaga,“ lisab ta.
Täisväärtuslik juurdumine – mil puu kasvatab uued juured mullapallist väljapoole ja hakkab ümbritsevat mulda omandama – võtab aega mitu aastat.
„Parasvöötme põhjaosas kasvavad juured tavaliselt aktiivselt kevadel ja suve alguses. Seejärel tekib suve keskel ühe-kahekuuline paus ning teine kasvuperiood algab sügisel – augusti lõpust, mil sademete hulk taas suureneb,“ räägib Abner. „Reeglina jõuavad juured parkides ja hoovides, kus puu ümber on veeläbilaskev muld või muru ning piisav niiskus sademetest, kahe vegetatsiooniperioodiga mullapallist ümbritsevasse mulda. Tänaval või parklas kasvavatel puudel, kus tüve ümber on sageli vettpidav kate ja halvem niiskusrežiim, võib juurdumine kesta viis aastat või kauemgi. Juurte kasvu stimuleerimiseks istikuid kastetakse ja väetatakse.“
Dendroloog lisab: „Kuna sügisel on sademeid tavaliselt rohkem kui kevadel, on sügisene istutamine õige hoolduse korral reeglina edukam kui kevadine. Ja seda isegi korraliku kastmise tingimustes. Tõenäoliselt on see seotud õhu kõrgema niiskusega ning väiksema niiskuse aurustumisega lehtede või okaste kaudu.“
Abneri sõnul on puul toitainete varu umbes aastaks ette.
„Just nende varude arvelt puhkevad pärast ümberistutamist kevadel lehed, ilmuvad uued võrsed ja algab juurte kasv, ning vanematel istikutel ka õitsemine ja käbide moodustumine,“ selgitab Abner. „Alles seejärel peab puu moodustama uued varud järgmiseks hooajaks.“
Ta lisab, et sügisese istutamise risk on seotud sellega, et stabiilselt heade tingimustega puukoolist – kus seda kasteti sõltuvalt substraadi niiskusest ja väetati toitainete analüüsi tulemuste põhjal – toodud istik võib kasvu jätkata ega jõua enne külmi uute võrsete puitumist lõpule viia. Kui külmad saabuvad järsult, võivad kogunemata noored võrsed ära külmuda.
Elus või surnud?
Paljude linlaste jaoks oli küsimus „Kas läks kasvama või mitte“ väga oluline, ning teateid sellest, et „Kõik on rikutud, mitte ükski pung ei ole puhkenud!“, laekus juba aprilli lõpust.
Soojade ilmade saabumisega on paljud sügavalt maganud puukesed siiski lehed lahti rullinud. Kuid mitte kõik.
„Kuidas sajaprotsendilise kindlusega aru saada, et istik on hukkunud, mitte lihtsalt ei ole veel ärganud?“ küsivad meie lugejad.
„Kui heitlehelisel puul ei ole juuli alguseks lehed puhkenud või uued okkad kasvanud, siis on see hukkunud,“ ütleb Botaanikaaia peadendroloog. „Kui aga otsus on vaja teha varem, lõigatakse tavaliselt ühe oksa tipp ära: kui puit on lõikekohal hele, võib puu veel olla puhkeseisundis. Kui lõikekoht on pruun, on see oks surnud. Noortel lehtpuudel võivad okste kahjustuse korral tüvest tavaliselt kasvada uued asendusvõrsed.“
Olev Abner lisab, et igihaljaste okaspuude puhul on peamine kahjustuse tunnus okaste pruunistumine. Sellisel juhul tuleb kontrollida puu pungi (näiteks ebatsuugal, kuuskedel, nulgudel, mändidel): kui puudutamisel püsivad pungad tugevalt oksal ja painduvad, on nad tõenäoliselt elus ning puu kasvatab uued võrsed ja okkad.
Pruunistunud okstega elupuude puhul tehakse esmalt samuti lõige oksa tipus: kui puit on hele, võib puu veel magavatest pungadest uued võrsed kasvatada ja uued okkad kasvatada. Kui puit on pruun, tehakse uus lõige tüvele lähemale ja kontrollitakse uuesti puidu värvust.
„Elupuu paksudel okstel ja harudel on puidu keskosa tumedama punakaspruuni varjundiga – see on lülipuit ja see peabki värvuselt erinema välimisest, aktiivselt toimivast kihist,“ selgitab spetsialist.
Iga ümberistutamine kahekordistab maksumust
Tallinnas kasutatakse haljastuses üsna suuri ja kalleid istikuid. Vastates küsimusele, mis on puule raskem – kas ümberistutamine küpses eas või karm linnakeskkond pärast istutamist, ja miks ka kvaliteetne ning kallis istik ei pruugi kasvama minna, ütleb Abner, et linna haljastusse tulevad puukoolidest spetsiaalselt ettevalmistatud puud – neil on kujundatud nii võra kui ka juuresüsteem.
Juuresüsteemi ettevalmistamine tähendab puude mitmekordset väljakaevamist ja juuretippude kärpimist. See stimuleerib paksemate külgjuurte, keskmiste juurte hargnemiste ja peenikeste juurekeste moodustumist tüvele lähemale. Pärast mitut ümberistutamist moodustub kompaktne, tihedalt juuri täis mullapall, mida on suhteliselt lihtne transportida.
„Kuna ümberistutamine ja juurte kärpimine on mahukas ning erioskusi nõudev töö, on sellised istikud kallimad. Väga tinglikult võib öelda, et iga ümberistutamine kahekordistab puu maksumust,“ märgib dendroloog.
Tema sõnul tähendab võra ettevalmistamine okste õige kuju ja struktuuri kujundamist peamiselt lõikamise, aga ka okste painutamise ning võra ja juuresüsteemi vahelise tasakaalu hoidmise abil.
„Miks on juurte ettevalmistamine nii oluline? Just juurekarvadega peened juured varustavad puud vee ja selles lahustunud toitainetega. Kui kaevata välja puu, mis on pikka aega ühel kohal kasvanud, tuleb tavaliselt tüvest eemal olevad juuretipud koos peente juurekestega ära lõigata, sest tohutut mullapalli on võimatu liigutada või on see tehniliselt liiga keeruline,“ lisab Abner. „Kui puu kaotab suurema osa peentest juurtest, ei suuda ta mullast enam piisavalt vett ja toitaineid kätte saada, nõrgeneb ja võib hukkuda.“
Rõõmustada on veel vara
Enamik istikuid näeb praegu õrnade lehtede pilves optimistlikult ja pidulikult välja, kuid spetsialisti sõnul on täiskasvanud puu ümberistutamisel ilma selle juuresüsteemi eelnevalt ette valmistamata uues kohas juurdumine ja kasvu alustamine puule sageli üle jõu käiv ülesanne, eriti kui kuivadel aastatel puud piisavalt ei kasteta.
„Esimesel aastal pärast ümberistutamist ajab puu lehed veel vanade varude arvelt lahti, kuid peente juurte puudumise tõttu ei suuda ta enam luua uusi toitainete varusid järgmiseks aastaks,“ rõhutab Tallinna Botaanikaaia peadendroloog. „Järgnevatel aastatel muutuvad lehed tavaliselt märgatavalt väiksemaks, osa oksi kuivab sageli ära, ning halvimal juhul võib puu otsesest kurnatusest hukkuda.“
Ta selgitab, et õigesti kujundatud juuresüsteemiga noorel istikul on palju lihtsam kohaneda ka ebasoodsates tingimustes: tal on vee ja toitainete kogumiseks piisavalt peeni juuri.
„Noorte puude kasv uues kohas sõltub kohanemisviisidest, mida liik on tuhandete aastate jooksul konkreetsete keskkonnatingimustega toimetulekuks välja arendanud. Näiteks varjulisse kohta tuleks valida varjutaluv liik – öelgem, pärn. Hästi dreenitud mullaga alale – põuataluv liik, näiteks harilik mänd või arukask,“ loetleb Abner. „Keerulisem on valida puud kuiva mullaga varjulisele alale, kus juba kasvavad suured puud ja juurte konkurents on tugev. Võimalik, et sellistes tingimustes suudab kasvada mõni pappel.“
Dendroloogi sõnul vajavad paljud puud edukaks kasvuks sümbioosi mullaseentega ja moodustavad mükoriisa (vastastikku kasulik sümbioos kõrgemate taimede juurte ja seene mütseeli vahel – toim.). Eriti oluline on see okaspuudele, kuid ka paljud lehtpuud kasvavad hästi arenenud mükoriisa korral kiiremini.
„Kuna tänavate ääres on tingimused mükoriisaseentele ebasoodsad,“ lisab Olev Abner, „on okaspuude kasvatamine tänavapuudena väga keeruline ülesanne ja tavaliselt ei ole sellised istutused pikaealised.“
Nii et sel ajal kui ühed noored puud kuivavad ja teised on juba kattunud esimese lehestikuga, hoiatab spetsialist: lõplikke järeldusi teha on vara. Linnapuu jaoks on esimene aasta pärast ümberistutamist alles pika ja keerulise kohanemise algus.
SEE ON OLULINE!
Linnapuude hukkumise kolm peamist põhjust
- Veekonkurents suurte puude juurte poolt – üks põhjus, miks hästi kujundatud juuresüsteemiga noored puud hakkavad kiratsema. Isegi kui noort puud kastetakse korralikult, kasvavad suure naaberpuu juured mõne aasta pärast istutusauku ja hakkavad sealt vett ning toitaineid endale võtma.
- Teine istikute pärsitud seisundi põhjus on ebapiisav kastmine. Eriti oluline on kastmine kuumaga, kui õhutemperatuur tõuseb päeval üle +25 °C: puu kulutab kudedest ja mullast pärit niiskust lehestiku jahutamiseks.
- Istiku hukkumise põhjuseks võib saada ka ebapiisav külmakindlus. Näiteks mõned iluõunapuude pookealused ei ole külmale täielikult vastupidavad: kui talvel pole lund ja temperatuur langeb järsult alla nulli, võib külm kahjustada pookealuse juuri ja tüve.
Allikas: Olev Abner, Tallinna Botaanikaaed
VIIS KÜSIMUST AMETNIKULE
Küsimustele vastab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja Kadri Karnau.
- Kui palju vahendeid kulutati puude istutamisele Tallinnas 2025. aastal? Eelmisel aastal realiseeriti Tallinnas projekt „Igale lapsele oma puu“, mille raames istutati kokku 3501 puud. Projekti kogumaksumus oli umbes 2,4 miljonit eurot. Summa sisaldas puude transporti ja istutusteenust koos käibemaksuga. Projekti raames istutati üle 45 erineva puuliigi. Nende hulgas – pooppuu ja harilik pihlakas, harilik tamm, hõbepaju, arukask, haava ja pärna sordid, vaher, erinevad viljapuud, jalakas, euroopa lehis, harilik mänd ja harilik kuusk. Ühe puu keskmine maksumus koos transpordi ja istutusteenusega oli umbes 685 eurot. Tegemist on kogu projekti keskmise maksumusega. Üksikute istikute hinnad – sõltuvalt puuliigist, selle suurusest ja kasvutingimustest – erinesid. Lisaks toimus haljastamine ja selle uuendamine ka teiste tänavate, parkide ja avaliku ruumi heakorrastusprojektide raames. Näiteks loodi või uuendati 20 haljastusobjekti, mille hulgas olid taskupargid Tehnika tn 15 ja Põhja pst 25 majade juures, allee Lubja tänaval, üheksa lilleniitu ja rida väiksemaid tänavahaljastuse objekte. Nende tööde kogumaksumus oli umbes 1,2 miljonit eurot.
- Milliste spetsialistidega konsulteeriti, sealhulgas istutusaegade osas? Istutustööde planeerimisel lähtuti valdkonna spetsialistide teadmistest ja haljastusprojektide tavapärasest praktikast. Kõik linna maal toimunud istutusprojektid olid ette valmistatud volitatud maastikuarhitektide poolt ning töid teostasid ettevõtted, millel on haljastuse valdkonnas erialane kvalifikatsioon. Haljastuse projekteerimisel ja istutamisel juhinduti määrusest „Avalikule alale puude istutamise kord“, mis sätestab selged nõuded kogu protsessile – alates projekteerimisest kuni tööde teostamiseni. Istutusaegade määramisel arvestati istutamiseks sobivat hooega ja ilmastikutingimusi.
- Kas oli juba varakult planeeritud, et teatud protsent puid ei lähe kasvama? Mis protsent see on ja mis summas? Haljastusprojektides arvestatakse alati võimalusega, et kõik puud ei lähe kasvama, mistõttu kehtib istutustöödele garantiiaeg. Garantiiaja jooksul hinnatakse puude seisundit ja vajadusel need asendatakse. Konkreetset eelnevalt planeeritud hukkunud puude protsenti projektis sätestatud ei olnud. Kevadisi ülevaatusi tehakse hooldustööde raames. Mõnedel territooriumidel, sealhulgas Lasnamäel, on tuvastatud puud, mis ei säilitanud pärast talve elujõulisust, kuid kogu projekti põhjalik kontroll ei ole veel lõppenud ning täpset kogust pole veel kinnitatud, kõikide territooriumide seisundit ei ole lõplikult hinnatud.
- Mis on põhjus, et mõned istikud ei läinud kasvama – istutusmaterjali kvaliteet, ebasobivad ilmastikutingimused, tehnoloogia rikkumine või midagi muud? Üksikjuhtumite põhjal on võimatu teha üldist järeldust kogu projekti kohta. Puude kasvama minekut mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas ilmastikutingimused, kasvukoha iseärasused, talvised tingimused, hooldus ja istutusmaterjali seisund. Mõnel juhul võivad mõju avaldada ka keerulised kasvutingimused – näiteks liivane pinnas, põuaperioodid või linnakeskkonnaga kaasnev suur koormus.
- Millal kuivanud istikud eemaldatakse, kas need asendatakse ja kui palju see maksma läheb? Kuivanud või elujõuetuks tunnistatud istikud eemaldatakse pärast ülevaatust ja vastavalt garantiitingimustele. Garantiiaeg on tavaliselt kaks aastat pärast istutamist, mistõttu on praegu veel võimatu öelda asendamisele kuuluvate puude lõplikku kogust ja tööde kogumaksumust. Garantiiaja jooksul hukkunud puud asendatakse vastavalt lepingutingimustele.
