Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson teatas otse-eetris antud intervjuus Ukraina telekanalile FREEДОМ, et eelseisvad nädalad ja kuud võivad kujuneda kogu Venemaa vallandatud sõja kõige karmimaks perioodiks ning Venemaa võimalik teise rinde avamine NATO vastu võib suurendada selle levimise ohtu Euroopas. Teda tsiteerib BNS.
Intervjuu käigus puudutas Mihkelson Venemaa võimalikke rünnakuplaane NATO liikmesriikide vastu.
Üheks vestluse ajendiks oli ajalehes The Wall Street Journal avaldatud USA luureallikate info, mille kohaselt võib Venemaa minna konflikti eskalatsioonile ja avada teise rinde NATO vastu juba selle aasta sügisel.
„Põhimõtteliselt pole midagi uut ega murrangulist juhtunud – Venemaa peab Euroopas täieulatuslikku sõda juba viiendat aastat ja tema strateegilised eesmärgid pole muutunud. Venemaa tšekistliku juhtkonna arvates peab Ukraina saama taastatava impeeriumi kaalukaks osaks ning oma globaalseid positsioone kaotava Lääne ühtsuse nõrgenemise taustal on vaja muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri nii, et tagada Venemale võimalikult lai mõjusfäär,“ kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias.
Oma strateegilistele eesmärkidele keskendunud ja seni üsna edukalt rahvusvahelisest survest kõrvale hoiduv Venemaa kujutab endast kasvavat ohtu kõigile Euroopa riikidele.
Mihkelsoni hinnangul ei ole Euroopa riigid suutnud Venemaa strateegilisi plaane piisavalt mõjutada ja ilmutavad Ukraina toetamisel jätkuvalt liigset tagasihoidlikkust.
„Kahjuks ei ole Euroopa riigid üheskoos teinud kõiki vajalikke järeldusi ega suutnud avaldada otsustavat mõju Venemaa strateegilistele plaanidele. Ukraina toetamisel on nad jätkuvalt pigem tagasihoidlikud, petta saades lootusest kiirele (vahe)rahule. Selle asemel et keskenduda oma strateegilisele eesmärgile – õiglase ja kestva rahu taastamisele Euroopas –, kardavad nad Venemaad ja lubavad Moskval üha nahaalsemalt õõnestada oma sisejulgeolekut ning murda oma strateegilist selgroogu,“ tõdes Mihkelson.
Samuti osutas ta probleemile NATO õhutõrjevõimekuse ja relvavarudega.
Tema sõnul on olukord õhutõrjega keeruline mitte ainult Ukrainas, vaid kogu alliansis.
„Ehkki NATO tippkohtumine Ankaras demonstreeris hetkeks ühtsust ja valmisolekut Venemaa ohu ohjeldamiseks, ei peegelda see siiski käimasoleva suure sõja tegelikke vajadusi. Õhutõrje valdkonnas on olukord nutune mitte ainult Ukrainas, vaid kogu Lääne alliansis. Kui isegi USA on sunnitud tunnistama oma õhutõrjevahendite varude nappust ja tootmisvõimsuste piiratust, siis millise signaali see Venemaale (ja Hiinale) saadab?“ küsis Mihkelson retooriliselt.
Ta lisas: „Igal juhul on selge, et eelseisvad nädalad ja kuud saavad olema kogu sõja aja kõige karmimad. Eesti peab ka edaspidi olema diplomaatilisel rindel aktiivne, initsiatiivikas ja otsustuskindel, et hoida meie liitlaste tähelepanu kõige tähtsamal – kõigil vajalikel sammudel Ukraina võidu tagamiseks tema vabadussõjas. Kõik teised stsenaariumid vaid suurendavad sõja Euroopasse levimise tõenäosust ja tõstavad eksistentsiaalset ohtu meile,“ lõpetas ta.
