Sellest aastast hakkavad mitmed asutused inimeste varade kohta maksuametile teavitusi saatma ning on hulk inimesi, kes maksude tõttu järelkontrolli võetakse, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Veebruaris jõuab taas kätte tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg. Hea on teada, et sugugi mitte kõik ei pea seda esitama: näiteks pensionärid, kes pole lõppenud aastal lisatulu saanud ega ka näiteks lastelaste trennide eest maksnud, ei pea sellega üldse pead vaevama.
Kasulik on teha tuludeklaratsioon ära neil, kes on paigutanud raha kolmandasse sambasse ning käinud koolitustel või teinud annetusi kuni 1200 euro ulatuses – nemad saavad alles deklaratsiooni esitades oma maksuvõidud kätte. Samuti inimesed, kes ei kasutanud oma tulumaksuvabastust, aga kellel seda madala palga tõttu saada on. Need on ka ainsad järelejäänud summad, mida deklaratsioonil maha arvata saab, sest viimastel aastatel on ära kaotatud soodustused kodulaenuintresside ja laste pealt.
Kuid maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juhataja Madis Laas ütleb, et nad ootavad kindlasti deklaratsiooni esitama neid inimesi, kes on saanud lisaks palgale muud tulu: näiteks saanud raha välisriigist, investeeringutelt, korteri väljaüürimiselt, kinnisvara müügilt, platvormitöölt, metsa või metsamaterjali müügilt. Samuti tuleks järjepidevalt igal aastal tuludeklaratsioon esitada neil, kes kasutavad investeerimiskonto süsteemi, et maksusoodustusi edasi kanda – kui investeerimiskonto on tehtud alaealise lapse nimele, peab lapsevanem tema eest deklaratsiooni ära täitma, muidu ei jookse pärast lapse investeeringud maksutehniliselt õigesti kokku ja peab hakkama hiljem parandama.
Läinud aasta rehkendus oli maksuametil selline, et amet pidi inimestele tagasi andma 187 miljonit liialt makstud eurot, keskmiselt saadi tagasi 318 eurot. Maksuamet küsis inimestelt juurde 99 miljonit. Laas ütleb, et tagastussumma oli väiksem kui varem esiteks selletõttu, et enam ei saanud paljusid mahaarvamisi teha ja teiseks on inimesed jõukamaks saanud ning sellest niinimetatud maksuküürust välja kasvanud sinna sissetulekuklassi, kus enam mingit maksuvabastust ei saa. Järgmisel aastal on jälle kõik teistmoodi, sest siis kehtib kõikidele inimestele 700-eurone tulumaksuvabastus ning maksurehkendust tuleb siis teistmoodi teha.
Tuludeklaratsiooniga on kolm varianti: kas saad midagi tagasi, kõik jääb nulli või pead juurde maksma. Laas ütles, et põhjuseid, miks juurdemaksunõue tuleb, on laias laastus kolm. Esiteks, inimesed said aasta jooksul palgatõusu ja nende kunagi paika pandud maksuvabastus ei kehtinud enam ja nad peavad selle riigile ära andma. Teiseks, nad on töötanud mitmel töökohal korraga ja iga tööandja juurde oli märgitud tulumaksuvabastus, see lõi aga arvestuse lõhki. Ja kolmas põhjus on see, kui inimesed teenisid lisatulu, näiteks korterit välja üürides.
Laas hoiatas, et nad tegid läinud aastal järelkontrolle, millega tabati hulk kõrvalehoidjaid ja nad plaanivad seda ka sel aastal teha. Eelmisel aastal saadi niimoodi investeerimisega tegelevatelt inimestelt kätte pool miljonit lisa-maksueurot ning korteri üürijatelt 2,2 miljonit. Viimati nimetatute puhul andsid inimesed end kohati ise üles, aga Laas ütleb, et ega see pole mingi raketiteadus üüriga skeemitajaid välja otsida. Maksuametil on ligipääs kinnistusraamatule ja muudele registritele ja kui ikka on näha, et inimesel on maja Viimsis, aga siis neli-viis korterit veel Mustamäel-Õismäel ning lapsi tal pole, siis pole pikalt vaja mõelda. Laas kinnitas, et alguses püütakse heaga, saadetakse meil, et tee ikka oma tuludeklaratsioon ära, ehk helistatakse, aga kui ikka midagi ei juhtu, siis hakatakse menetlema ja suurte summade puhul väga ei hellitata.
Üks koht, kus maksuamet kohe näeb, et maksust kõrvale hoitakse, on tegelikult tuludeklaratsiooni süsteem ise: inimene saab seal andmeid sisestada nii, et ametlikku aruande esitamist ei teegi. «Kui inimesed näevad, et tuleb maksukohustus, jäetakse deklaratsioon pooleli, aga see tuleb siis ikka ära teha,» pani Laas südamele. Seda poolelijätmist tuleb üsna palju ette, aga kuna maksuamet näeb seal ära, et mingit maksu on juba saada ning hakkab lõpuks inimestega ise ühendust võtma, siis pääsu pole.
Laas hoiatas, et maksude maksmise tähtaeg on 1. oktoobril ja kui maksuamet jõuab kõrvalehoidjateni peale seda, siis hakkavad summadele otsa tiksuma intressid. Eesti riigi intress on aga sama hea kui mõne maffiaorganisatsiooni oma, 0,06 protsenti päevas, nii et parem on seda mitte maksta.
Investeerimistulude puhul on Laasi sõnul oluline aru saada, kas kasutatakse tavalist väärtpaberikontot või investeerimiskontot. Viimati mainitu puhul saab maksukohustust edasi lükata ja kasumeid-kahjumeid tasaarveldada, esimese puhul mitte. Hästi lihtsustatult: sisuliselt on tegu pangas mõlemal juhul sama asjaga, aga teisele on lihtsalt pandud lihtsuse huvides nimeks investeerimiskonto ja siis, kui tulude deklareerimise aeg kätte jõuab, saab investeerimiskonto raporti otse maksuametisse saata ning nende andmete põhjal eeltäidetakse tuludeklaratsioon. Paraku pole maailm ideaalne ja inimesed peavad igaks juhuks andmed ise üle kontrollima.
Laas hoiatab, et mida inimesed ei tea, on see, et nad saavad info ka teistes Euroopa riikides asuvate varade kohta – kui näiteks inimesel on tekkinud tulu Hollandi pangakontol, siis antakse see Eesti maksuametile üles ja maks selle pealt ka sisse nõutakse.
Samuti peavad platvormid maksuametile ütlema, kes neil tegutseb ja palju teenib, nii et see tulu ka varju ei jää. On üks oluline maksuerand: kui inimene müüb endale kuuluvaid kasutatud asju, näiteks vanu lapseriideid, siis selle pealt ei pea mingit maksu maksma ja seda ei pea ka deklareerima.
Sel aastal tuleb suur muudatus krüptorahade omanike jaoks. Nüüd peavad ka need platvormid maksuametile raporteerima, kui siinsed inimesed nende peal tulu teenivad. Laas hoiatas, et krüptot võib maksustada kahte moodi ja siin pole süüdi inimene, vaid platvorm: kui platvorm on hankinud omale Euroopa Liidu tegevusloa, siis on nii, et kasumeid-kahjumeid saab tasaarveldada ja kahjumi saab järgmisesse aastasse üle kanda. Kui seda tegevusluba ei ole, siis ei saa seda teha. Maksuameti lehel on täpsem info, kuidas aru saada, kumb variant investori platvormil töötab.
